Kreekasse välismaised maksukogujad?

Selline pretsedenditu sekkumine on praegu ELiga peetavatel abikõnelustel laual, kirjutab leht.

Samuti eeldab abipakett informeeritud allikate teateil seda, et Kreeka võlakirjade omanikud nõustuvad vabatahtlikult maksetähtaegade pikendamisega.

Nii saaks katta pea poole sellest 60-70 miljardist eurost, mida Kreeka 2013. aastani vajaks. Puudujääva 30-35 miljardit eurot laenaksid täiendavalt EL ja IMF lisaks mullu eraldatud 110 miljardi euro suurusele abipaketile.

Samas hoiatasid ametnikud, et abipaketi pea iga elemendi osas valitsevad läbirääkijate seas jätkuvalt erimeelsused ja kokkulepe võib ka sündimata jääda.

Viimase tagasilöögina ei õnnestunud Kreeka valitsusel läinud nädalal kindlustada täiendavatele kokkuhoiumeetmetele ja erastamiskavale opositsiooniparteide toetust, mida EL on uue abi tingimusena nõudnud.

Euroopa Keskpank kordas omakorda vastuseisu Kreeka võlakirjade igasugusele restruktureerimise.

Euroopa Keskpanga nõukogu liige Lorenzo Bini Smaghi ütles, et lootused, et Kreeka võlgu on võimalik rahulikult restruktureerida on muinasjutt. „Iga kord kui mainitakse restruktureerimist või pehmet restruktureerimist lähevad finantsturud pöördesse – mis tähendab seda, et kontrollitud moel see toimuda ei saa, vähemalt sellises keskkonnas mitte,“ tsiteeris Bini Smaghit agentuur Reuters. Kui Kreeka pankrotti läheb, kukub kokku Kreeka pangandussüsteem. Selle rekapitaliseerimiseks on vaja suuri summasid – aga kust see raha tuleb?“

Sel nädalal peaksid IMF, EL ja Euroopa Keskpank teatavaks tegema oma hinnangu Kreeka majanduse olukorrale ning maksevõimele.

Pühapäeval protestisid Ateenas taas kümned tuhanded kreeklased, et väljendada oma hukkamõistu riigi juhtide ning IMFi vastu, mis nõuab aina uusi kokkuhoiumeetmeid.