- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,44%7 365,46
- DOW 30−0,09%51 666,84
- Nasdaq −2,21%25 587,04
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,81
- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,44%7 365,46
- DOW 30−0,09%51 666,84
- Nasdaq −2,21%25 587,04
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,81
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Juncker: IMF võib jätta Kreeka laenuosa välja maksmata
„IMFil on spetsiifilised reeglid ja üks neist ütleb, et IMF saab laenu ainult siis, kui 12 kuu perspektiivis on olemas refinantseerimise garantii,“ ütles Juncker. „Ma ei usu, et troika (IMF, Euroopa Komisjon, Euroopa Keskpank, mis praegu Kreeka majandusolukorda hindavad – toim.) jõuab järeldusele, et selline garantii on olemas,“ vahendas agentuur Bloomberg.
Troika hinnang sellele, kuidas Kreeka abilaenu tingimustega hakkama on saanud, valmib järgmisel nädalal. Kuna abilaenu tingimused nägid ette Kreeka naasmise kapitaliturgudele 2012. aastal, mis on praeguste intressimäärade juures väga ebatõenäoline, võib Kreeka oma võlgade teenindamisega hätta jääda. See suurendab IMFi jaoks järgmiste väljamaksetega seotud riske.
„IMFi jaoks on oluline, et me laename raha riigile, millega me oleme koos välja töötanud meetmed puudujäägi katmiseks ning kus me näeme, et rahastamist saadakse ka muudest allikatest,“ ütles IMFi pressiesindaja Caroline Atkinson. „Nii ei sea me oma liikmesriikide raha ohtu.“
Euro odavnes Junckeri sõnade peale eile ligi protsendi võrra.
Kui Kreeka tuleval aastal kapitaliturgudelt laenata ei saa, sunnib see Kreekat tõenäoliselt abipalvega teiste euroala riikide poole pöörduma. Soomes ja Saksamaal vaadataks sellele väga viltu. Väljamaksed Kreeka abipaketist jätkuvad ka tuleval aastal, kuid riigi kogu laenuvajadust need ei kata.
„Mulle jääb ebaselgeks, miks Juncker praegu seda ütleb,“ ütles JPMorgan Chase’i Euroopa ökonomist David Mackie. „Juncker tahab võib-olla survestada teiste euroala riikide rahandusministreid, et nad kiiresti kokkuleppele jõuaks, kuidas Kreeka tuleval aastal EFSFist (euroala ajutisest kriisihaldusmehhanismist – toim.) laenata saaks.“
Kreeka järgmise laenuosa väljamaksmiseks peab „troika“ eelnevalt andma oma heakskiidu. Samuti otsustatakse selle põhjal Kreeka täiendava abi vajadus. IMFi osa suurus juunikuises 12 miljardi euro suuruses väljamakses on 3,3 miljardit eurot.
Seotud lood
Kreeka valitsus, Euroopa Komisjoni ja Rahvusvaheline Valuutafond eitavad seda, mida turud tajuvad selgelt: Kreeka muutub võlgade tõttu lõpuks maksejõuetuks nii era- kui ka riiklike kreeditoride ees.
Uue abilaenu saamise eest võidakse Kreekalt nõuda, et maksude kogumisel ja erastamisel tulevad „appi“ välismaised eksperdid.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Intervjuu pereäri noore juhiga
Intervjuu pereäri noore juhiga
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele