• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,46%7 363,91
  • DOW 30−0,1%51 659,33
  • Nasdaq −2,14%25 605,55
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,75
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,46%7 363,91
  • DOW 30−0,1%51 659,33
  • Nasdaq −2,14%25 605,55
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,75
"Võib öelda, et 100protsendilist garantiid ei ole kunagi, et just teiega nii ei juhtu, kuid alati on võimalusi, mis aitavad minimeerida üürirahast ilmajäämise ohtu," ütles Uus Maa äripindade osakonna nooremmaakler Kristi Kirs.
Korrektne üürileping on abiks. Kuigi see kõlab juba teada-tuntud tõe kordamisena, on kõige olulisemaks punktiks koostada korrektne üürileping, kus kirjas mõlema poole andmed, õigused ja kohustused, üürisumma ja kõrvalkulud.
"Kindlasti tuleb kirja panna tasumise tähtajad, kaua leping kehtib ning ülesütlemise kord. Kirjalikule dokumendile on hiljem vaidlustes alati lihtsam toetuda ning selle pinnalt nõudeid esitada," selgitas Kirs.
Tagatisraha annab garantii. Majandusliku kindlustunde annab ka tagatisraha nõudmine üürilepingu sõlmimisel, sest paraku pole lepingust abi, kui üürnik kolib välja ja jätab endast maha kolmekuuse üürivõla.
"Tagatisraha ehk deposiidi küsimine on pikaajaline praktika paljudes riikides, kaasa arvatud Eestis. Deposiit on mõeldud üürileandjale garantiiks juhul, kui üürnik on sattunud kas makseraskustesse või kahjustanud ruume või nende sisustust," rääkis Kirs.
Tagatiseks on kuni kolme kuu üürisumma. Praktikas on üsna levinud, et üürnik tasub lepingu sõlmimisel ühe kuu üüri ning lisaks veel kas ühe või kahe kuu üüri tagatisena. Võlaõigusseaduse N 308 alusel on üürileandjal õigus nõuda tagatisrahana maksimaalselt kuni kolme kuu üürisumma.
Tagatisraha üldjuhul tagasi ei maksta, vaid kasutatakse tasaarveldamist. "Näiteks kui tagatisraha on kahe kuu üürisumma suurune, siis viimased kaks kuud enne üürilepingu lõppemist üürnik üüri ei maksa," tõi Kirs näite.
Kirs lisas, et tagatisraha mahaarvamise üksikasjad on üürileandja ja üürilevõtja kokkuleppe küsimus ning soovitatav on need alati ka kirjalikult vormistada.
Mida teha, kui tagatisraha ületab üürniku võimalused? Kuna üürileantava pinna kuuüür võib ulatuda nullist eurost kuni neljakohaliste numbriteni, võib ka tagatisraha suurus kõikuda mõnest eurost kas või näiteks 20 000 euroni. Kiire matemaatika näitab, et summa, mille üürnik peab korraga välja käima, võib ületada väiksemate ettevõtete aastakäivet.
"Kui kahe-kolme kuu üüri nõudmine tagatisena on liiga koormav, on ainsaks võimaluseks tulevast üürnikku usaldada ning riskida võimalusega, et võite kanda rahalist kaotust," nentis Kirs.
Loomulikult säilib üürileandjal alati võimalus potentsiaalsele üürnikule lihtsalt ära öelda ning jääda järgmist üürnikku ootama.
Taustakontroll on oluline. Üheks lisakaitsevahendiks, mis paraku sageli kasutamata jäetakse, on üürniku põhjalik taustakontroll. Tänapäeval ei pea info saamiseks mööda ametiasutusi jooksma, vaid piisab, kui külastada Ametlike Teadaannete, Krediidiinfo või Äriregistri kodulehte ning esitada e-päring veendumaks, kas üürnikul esineb (maksu)võlgasid või mitte.
Paljudes riikides on levinud soovituskirjade küsimine nii tööandjalt kui ka endiselt üürileandjalt. Soovituskirja nõudmise asemel võib pöörduda ka nii tööandja kui ka eelmise üürileandja poole.
"Ei tasu karta küsida ka üürniku enese käest tema eelmisest asukohast lahkumise põhjuseid, hetkelist majandusseisu ning lasta rääkida tulevikuplaanidest," ütles Kirs.
Üürileandjal tuleb jõuda selgusele, kas üürniku tegevus ning tulevikuplaanid annavad alust loota pikaajalisele koostööle või on viimane määratud juba sõlmimise hetkest hukule. Teatavasti on kohtu kaudu tsiviilmenetluses õiguse nõudmine on üsna aeglane ja vaevarikas tegevus.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 11:54
Martins Sulte: investeeringute pikk nimekiri ei tähenda veel mitmekesist portfelli
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele