Kes keda? Kas viha juhib sind või sina teda?

Viimasel ajal ning just inglise keelt kõnelevas keskkonnas on üha sagedasem, et juht satub viharavile. Paremal juhul saab juht viharavi vajalikkusest ise aru, kehvem on variant, kui inimene iseenda katkiolekust aru ei saa.

Kuna elame reaktiivses ühiskonnas, on ka meie käitumine tihtilugu samasugune, kajastudes ilmekalt näiteks liikluses, kõikvõimalikel avalikel debattidel, töökeskkonnas jne.

Virtuaalse organisatsiooni Executive Lab eestvedaja Tõnis Arro sõnul puudub Eestis ülevaade, kui palju ja millist ravi kohalikud juhid oma negatiivsete emotsioonidega toimetulekul kasutavad. Avalikult sellest ei räägita, kuid vaikimisi võib eeldada, et probleemid nii siin kui ka näiteks USAs on sarnased.

Valdav osa inimestevahelistest riidudest on Veski hinnangul põhjustatud sellest, et oma seisukohtade sisu ja tausta ei taheta, ei osata või ei suudeta teistele selgitada. Tuleks olla rohkem konstruktiivselt avatud.

Samuti tasub aeg-ajalt peeglisse vaadata. "Tähtis on seda teha siis, kui tundub, et midagi on valesti. Viha on normaalne, vihahoos võib mõne odava nõu ka ära lõhkuda. Kui aga paistab, et lõhutud asjade asendamiseks kulub juba liiga palju raha, vihahoos tehtud otsused lähevad kalliks maksma või kipuvad suhted mõranema, tuleks abi otsida," sõnas Arro.

Ja teadagi, parimad peeglid asuvad ikka kodus.

Viha ei ole kunagi esimene emotsioon. Kui mõtled mõnele olukorrale, kui olid väga vihane, siis ilmselt tulevad meelde enne viha olnud tunded: pettumus, solvumine, ärakasutatuse tunne, jõuetus, süü jne.

Viha tekib alles seejärel, kui oled endasse kogunud hulga negatiivseid emotsioone ja pole osanud neist vabaneda. Polegi tähtis, kas oled ise endale pettumust valmistanud või tegi seda keegi teine. Oluline on võime olla oma emotsioonidega kontaktis ning osata neist vabaneda, enne kui viha tekib.

See, kuidas tugevate emotsioonidega toime tulla, tuleneb paljuski isiksusest - kas aitab jalutuskäik, suhtlemine lähedasega, tühjaks nutmine või hobiga tegelemine. Keskastme juhi puhul võib olla suureks toeks asja arutamine kolleegidega ja mõtete jagamine inimesega, kes oskab asjasse uusi vaatenurki tuua, kes saab oma kogemusega näidata, et kõik laabub, kui asi käsile võtta, mitte emotsioonidesse uppuda. Tunne, et oled saanud end jagada, vähendab negatiivsete emotsioonide taset.

Raskem on tippjuhtidel - tipus oled ju üksi ja pead kuidagi ise väljapääsu leidma. Pinget lisab võistlemistuhin ja soov näida eksimatu. Endale mittetäiuslikkuse tunnistamine vähendab süütunnet. Nii saab keskenduda lahenduste otsimisele. Tippjuhtidel on vajadus oma mõtteid ja emotsioone jagada inimesega väljastpoolt oma ringi. Professionaalne tugi aitab ummikseisus lahendust leida.

On oluline, et juhi elus oleks peale töö olulisel kohal ka muud tähtsad valdkonnad: pere, sõbrad, harrastused.