Käibemaksutrahvi ootel

Oleme samal pildil koos Rootsi ja Soomega, kiitles mõne päeva eest peaminister Andrus Ansip. Tõsi, ELi pildil on meid koguni 27, ainult, et paigutus pildil on erinev. Oma majanduslanguse sügavuselt, töötuse suuruselt, sh noorte töötuse määra poolest, vaesuse levikult, rahva tervise näitajailt jne oleme punase laterna osas. Kas tasub selles olukorras hoobelda väikese eelarvedefitsiidiga, kui see on saavutatud suure osa töötuskindlustus- ja tervisekindlustusmakse hoiustamisega Rootsi ja Soome pankades? Ka see, et Lätis on halvem, ei tee meie inimeste elu kergemaks ega ka riiki rikkamaks.

Me eelarvepoliitika vajab ajakohastatud lähenemist, me ei tohi jätkata sellisel protsüklilisel viisil, kus majanduskasvu perioodil võimendame mulli ja majanduskriisi tingimustes süvendame langust. Vajame aktiivset, majandust stabiliseerivat poliitikat, minevikku peab jääma nn õhukese riigi ideoloogia viljelemine. Kui vähegi tahame Rootsi ja Soomega koos pildil olla.

Majanduse hoob on kahtlemata ka fiskaalpoliitika, mis ühtede otsuste mõjul võib hoogustada, teiste mõjul pidurdada majandust. Kuidas aga leida see õige? Kas leiutada ise jalgratas või tasuks kuulata edukamate riikide tegemisi? ELi institutsioonid asusid praktiliselt masu esimeste ilmingute tekkimisel tegutsema. Juba 2008. a alustati käibemaksu direktiivi muutmise menetlust (jõustus 05.05.2009). Muudatused nägid ette võimaluse rakendada väiksemaid maksumäärasid mitmetele kaupadele ja kohapeal osutatavatele teenustele. Muudatusi toetas arusaam, et vähendatud käibemaksumäära kohaldamine teatud kohalikes sektorites toob kasu majandusele, et sel on positiivne mõju nii töökohtade säilitamisel kui ka uute loomisel.