Berman, omanik üle noatera

Kui Eesti majandusest rääkides on ridamisi näiteid, kuidas Skandinaavia suured on siinsed erinevate tööstusharude lipulaevad üle võtnud, siis BLRT ja ka Tallink Grupp on olnud vastupidised näited.

2007. aastal otsustas BLRT osta 240 miljoni krooni eest Soome Turu laevaremonditehase. See oli tehing, millega Bermani sõnade kohaselt tõusis BLRT laevaehitajate kõrgliigasse. Näiteks veel neli aastat varem ei osanud ta sellise ostu peale mõeldagi ja rääkis, et võib-olla hakatakse soomlastega tegema koostööd.

BLRT Grupp on hoogsalt laienenud ka Leedus, kus kontsernil on omandanud paar tehast ning vahepeal räägiti, et BLRT kolibki oma tegevuse Leetu, sest seal on lihtsam palgata võõrtööjõudu.

Ukrainas sündinud Berman tuli pärast Kaliningradi tehnikainstituudi lõpetamist Balti laevaremonditehasesse vaneminsenerina tööle 1974. aastal. 1986. aastal sai temast tsehhijuhataja, siis edasi asedirektor ning alates 1990. aastast on BLRT Grupi peadirektor. Tema kohta on öeldud, et ta on kindla käega juht, keda austatakse ja kardetakse.

Berman ise on väitnud, et jutud tema autoritaarsest juhtimisstiilist ei pea paika, kuna ta ei suudaks ainuisikuliselt edukalt juhtida kümnete tütarfirmade tegevust. Kui nad ootaksid Bermani suuniseid ega otsustaks ise, siis jääks areng lihtsal toppama.

Esimene erastamise katse ebaõnnestus

Balti laevaremonditehase omanikuks saamine kulges Bermanile tõrgetega. Tehase varade rendilepingu sõlmis juhtkond juba NSV Liidu ajal 1989. aastal. Kui Eestis algas riigifirmade erastamislaine, siis hakkas erastamisagentuur kahtlema rendilepingus kajastatud varade väärtuses ja seetõttu lükati erastamist edasi.Lõpuks toimunud rendile antud remonditehase varade erastamiskonkursil jäi Berman oma meeskonnaga teiseks, pakkudes ettevõtte eest 35 miljonit krooni. Parema pakkumise tegid 1990ndate keskel erastamisfavoriitide sekka kuulunud Talinvestiga seotud ärimehed, kes pakkusid 51 miljonit krooni. See otsus vihastas Bermani, kes väitis, et erastamisagentuur tunnistas võitjaks avantüristid, mitte aga tootmisega kursis olevad inimesed.Berman sai aga lõpuks oma tahtmise, sest Talinvestiga seotud seltskond ei suutnud sõlmida riigiga ostulepingut ning laevaremonditehase vara pandi 30 miljoni krooniga oksjonile, kus ainsana osalesidki praegused BLRT Grupi omanikud. Konkurendid peletas Berman eemale ähvardusega, et nõuab uuelt omanikult sisse tehasesse investeeritud 14 miljonit krooni.Hea, et BLRT erastamisega omal ajal nii läks ja tollased tööstuse juhid said omanikeks. Vähemalt on Eestil nüüd üks suur tööstuskontsern, mis omas valdkonnas on tipptegija kogu Euroopas.Berman on plaaninud ka BLRT börsile viimist, aga kuna pankade laenukraanid on kontsernile olnud pidevalt avatud, siis on ta sellest sammust seni hoidunud, millest on kahju. Teine börsist hoidumise põhjus võib olla Bermani kartus kaotada domineeriv positsioon kontsernis.

Berman dividende maksta ei soovi