Rikkaim üritab äririski riigi kanda lükata

Tallinnas Kopli poolsaarel riigilt kinnistut rentinud Dekoil peab kohtu otsuse kohaselt maksma kaitseministeeriumile 12 miljonit krooni. Võib aga juhtuda, et riik jääb sellest ilma, sest veel mõni aasta tagasi rahas supelnud Dekoil soovib nüüd algatada enda saneerimise. Ettevõttel on võlakohustusi üle 56 miljoni, millest suurema osa moodustavad võlad omanikele. Saneerimine võib olla katse riigile võla maksmisest pääseda.

Kütuseterminal rikkus rendilepingut

Firma palus kohtult saneerimist

Selle aasta mais esitas Dekoil kohtule avalduse ettevõtte saneerimiseks.Kaitseministeeriumit esindav vandeadvokaat Raiko Lipstok ütles, et 30. juulil hääletasid kaks võlausaldajat kolmest Dekoili saneerimiskava vastuvõtmise poolt. Vastu oli kaitseministeerium. 

“Saneerimiskava alusel koheldakse võrreldes teiste võlausaldajatega ministeeriumi oluliselt halvemini, kava koostamise ja vastuvõtmise käigus on ministeeriumi õigusi oluliselt rikutud, lisaks pole saneerimisnõustaja informeerinud kohut ja võlausaldajat Dekoili majandusolukorrast ning saneerimisvõimalustest erapooletult,” selgitas Lipstok.

Saneerimisnõustaja Urmas Trossi sõnul on Dekoilil kokku kolm võlausaldajat, kellest kaks on Dekoili omanikud. BLRT nõue tütarfirma vastu on 23,2 miljonit, Ramtan Holdingu nõue 23,3 miljonit ja kaitseministeeriumi nõue 16,3 miljonit krooni.

Trossi hinnangu kohaselt on saneerimisel üheks lahenduseks võlanõuete vähendamine 70% ulatuses, selle tagajärjel jääks ministeeriumi nõude suuruseks ainult 4,9 miljonit krooni.

Dekoil

* BLRT Gruppi kuuluv kütuseterminal.* Rentis kaitseministeeriumilt Tallinnas kuuehektarilist kinnistut aadressil Kopli 103.* Rendileping sõlmiti 1994. aastal 15 aastaks, 1997 pikendati seda veel 26 aastaks.* 2008 sai 130 miljoni kroonise käibe juures 15,6 miljonit kasumit, mullu kukkus käive 78 miljoni ja kasum 934 000 krooni peale.* 2009. aastal on ettevõte deklareerinud varade väärtuseks 216 miljonit krooni.

Kommentaar

Anu Hallik-Jürgenstein, BLRT kommunikatsioonidirektorHarju maakohtu otsus on ebaõiglane. Alates 2007. a maist naftasaaduste transiidi ootamatu ja kordades vähenemise tõttu on renditud vara turuväärtus oluliselt vähenenud. Nagu näitas ka Riigi Kinnisvara korraldatud, seni riigile kuulunud Dekoili osa, vara enampakkumisel moodustab renditud vara maksumus vaid kuus miljonit krooni. Seega renditasu kuus miljonit aastas, mis omakorda võrdub kogu vara maksumusega, on ilmselt ebaõiglane.