Rootsis presidendivalimiste moodi parlamendivalimised

Tema sõnavõttu toetavad publiku aplausipuhangud ja Rootsi suurima opositsioonipartei, sotsiaaldemokraatide juhi Mona Sahlini pilk. Rootsi parlamendivalimiste valimiskampaania oli eelmisel pühapäeval täies hoos.

Eestist vaadatuna võib tunduda kummaline, et Rootsis, kus töötuid 8,2%, on selle probleemi lahendamine sel pühapäeval toimuvate valimiste debati põhiteema. Rootslase seisukohast pole aga midagi imeks panna, sest töötus on kümnendi kõrgeimal tasemel, olles viimase pooleteise aasta jooksul pidevalt üle 8%. Headel aegadel oli see näitaja aga 5 ja 6 protsendi vahel. Suureks probleemiks peetakse just noorte töötust, 407 000 töötust moodustavad 15-24aastased umbes poole.

Peaminister Frederik Reinfeldti kriitikud heidavad talle ette, et just tema valitsusajal on töötus kasvanud kokku 120 000 inimese võrra. Reinfeldti juhitav Moderaatide partei püüabki end nendel valimistel kujutada töökohti loova parteina. Pealinna tänavatel rippuvad valimisplakatid väidavad koguni, et moderaadid on ainsad, kes on selleks võimelised.

Sahlinist võib saada Rootsi esimene naispeaminister

Kui Sahlinil tuleb Reinfeldile alla vanduda, on see esimene kord ajaloos, mil sotsiaaldemokraadid kaotavad valimistel kaks korda järjest. Võidu korral saab Sahlinist aga Rootsi ajaloo esimene naispeaminister.

"Sotsiaaldemokraadid on endiselt Rootsi suurim ja tugevaim partei. Neil on tugev seos ametiühingutega ja ajalooliselt on neil olnud avalikkuses suur toetus. Ma usun, et nad jõuavad tagasi pildile," rääkis rahandusminister Borg eelmise nädala pressikonverentsil ja lisas, kerge muie suul: "Tagasi pildile, aga mitte valitsusse."

Pankadega on juba tegeletud

Uppsala ülikooli politoloogiaprofessor Li Bennich-Björkmani hinnangul ei tohiks seekordsetel valimistel panganduspoliitikale kuigivõrd mõju olla, sest valitsus asus pankadega tegelema juba kriisi alguses.

"Seda, kuidas Rootsi pangad käituvad nii Rootsis kui ka mujal, on juba kriisi algusest alates reguleerima hakatud. Detailsemate regulatsioonidega valitsus ei tegelegi, pangad on küllaltki autonoomsed, kuigi panganduskriis 2008. aastal mõjus (riigile - toim) häirekellana," selgitas Bennich-Björkman.

Põhiküsimus 2010. aasta valimistel on tööjõuturg, eriti noorte töötus. "Aga kui ma peaksin tooma välja mõne teema, siis see oleks hariduspoliitika, millega liberaalid on juba pikemat aega tegelenud," lisas politoloog.

Bennich-Björkmani sõnul seisneb kahe suurema partei välispoliitiliste seisukohtade erinevus selles, et sotsiaaldemokraatide blokk on lubanud nõuda kõikide Ameerika vägede välisriikidest tagasikutsumist ja vasakpoolsed tahavad tuua Rootsi väed tagasi Afganistanist. Liberaal-konservatiivide liit on aga läänesõbralikum ja osa neist pooldab ühinemist NATOga.

"ELi küsimustes on blokid pigem üht meelt. Rohelised on varem pooldanud EList väljaastumist, kuid on sellest ideest nüüd loobunud," märkis ta.

TASUB TEADA

• Rootsi majandus kasvas teises kvartalis 4,6% võrreldes eelmise aastaga ja tööstus, hoolimata tagasilöökidest autotööstuses, seisab ikka tugevatel jalgadel.

• Järgnevateks aastateks ennustatakse vähemalt 3% kasvu aasta kohta.

KUUPÄEV

 19.09 toimuvad Rootsis parlamendivalimised.

 

Autor: Väinu Rozental, Kadri Bank