Rootsi parteidel sarnased programmid

Intervjuu Alar Streimanniga.

Mis suunas on Eesti-Rootsi suhted viimase valitsuse ajal arenenud?

Siin ei saagi ju midagi muud vastata, kui et need on olnud suurepärased. Üks põhjus on muidugi olnud, et Rootsi valitsus oma praeguses ideoloogilises koosluses sarnaneb ju küllaltki Eesti omaga, ka on Eesti ja Rootsi valitsustel olnud küllaltki sarnased vaated aktuaalsetele välispoliitilistele teemadele. Eesti ja Rootsi on näiteks ka Euroopa Liidus sageli väga sarnastel positsioonidel.

Muidugi on Rootsis majandusharusid, mis kannatasid kriisis üpris raskelt, eriti näiteks autotööstus ja nagu öeldud eespool, on seetõttu uute töökohtade loomine ja töötuse vähendamine valimistel põhiküsimusi.

Kumma nn bloki - moderaatide või sotsiaaldemokraatide – võit oleks Eestile majanduslikus ja poliitilises mõttes kasulikum?

Rootsi valimistulemusi ei saa asetada Eesti-Rootsi suhetes kasu-kahju skaalale. Olukorras, kus meie suhtevõrgustik Rootsiga on täna pea sama tihe nagu teistelgi põhjamaadel, mõjutaks valitsuse vahetus väga vähe, pealegi on Eestil ju olnud väga head suhted Rootsiga ka siis, kui valitsust juhtisid sotsiaaldemokraadid.

Ka juhivad analüütikud tähelepanu sellele, et kõrgelt arenenud heaoluriigis nagu Rootsi on valimisblokkide omavahelised erinevused seisukohtades üha vähenenud, ning et eriti praeguses valimiskampaanias on näiteks nii parempoolse kui ka vasakbloki majandusprogramm kohati üllatavalt sarnane.

Kas valimiskampaania ajal on juttu pankade regulatsioonist ja tegevusest Baltikumis?

Rootsis käib pidevalt aktiivne debatt arengute üle nii Euroopa kui maailma majanduses. Seda osalt muidugi põhjusel, et Rootsi suurfirmad on tihedalt seotud ülemaailmse majandusega, lisaks on Rootsis meedia äärmiselt professionaalne ja põhjalik majandusarengute kajastamisel. Rootsis peljatakse võimalikku nö järelkriisi ja sestap jälgitakse hoolega arenguid Kreekas, Portugalis, Hispaanias ja Iirimaal.

Arutletakse selle üle, kas Euroopa Keskpanga otsus EL liikmesriikide võlakirju osta on õigustatud ja kas Euroopa Komisjon tegutseb piisavalt efektiivselt, et ühest küljest Euroopa majandust elavdada, teisest küljest aga riikide laenuvõtmist kontrolli alla saada. Selle taustal on Balti panganduskriisi teema vajunud hetkel küll tahaplaanile, seda enam, et majandusolukord Balti riikides on stabiliseerunud. On aga selge, et rootslased pole seda sugugi unustanud.

Ehk on välja öeldud mõni tugev välispoliitiline sõnum?

Kogu debatt keskendub kindlalt sisepoliitikale. Võib-olla üks huvitavamaid Rootsi valitsuse välispoliitilisi samme oli aga nn. solidaarsusdeklaratsioon, millega valitsus tuli välja juba üsna oma mandaatperioodi alguses, ja mida muuseas toetasid ka opositsioonis olevad sotsiaaldemokraadid.

Ehkki deklaratsioon rõhutab kõigest, et Rootsi ei saa edaspidi jääda ükskõikseks, kui rünnatakse mõnda põhjamaad või EL riiki ja on sellises sõnastuses muidugi põhjustanud küsimusi, mida sellega konkreetselt mõeldakse, on tegu siiski äärmiselt olulise suunamuutusega Rootsi sisepoliitilises debatis. Ridade vahelt võib üsna selgelt välja lugeda, et neutraliteedipoliitika on jäänud minevikku ning Rootsi on valmis selgelt toetama neid, kellega jagatakse ühiseid väärtusi. Isegi kui seda avaldust tõlgendavad ka rootsi poliitikud ise kohati üsna erinevalt, on juba sellisel kunagi väga tundlikul teemal arutlemine Rootsis tähtis fakt ka naaberriikide, sh. Eesti seisukohalt.

Kuidas suuremate parteide välispoliitilised seisukohad üldse erinevad?

On tava, et üldiselt ajab Rootsi välispoliitikat konsensuse põhimõttel, st. et ka opositsiooniga konsulteeritakse enne tähtsamaid otsuseid, nende seisukohaga arvestatakse ja sellest tulenevalt toetab ka opositsioon vaikimisi valitsuse välispoliitikat. Samas on muidugi parteide seisukohtades suuri erinevusi, kuni näiteks selleni välja, et Vasakpartei arvates peaks Rootsi EL-st välja astuma. On parteisid, kes toetavad Rootsi liitumist NATOga, on parteisid, kes on sellele täiesti vastu. Tõsi, käesolevatel valimistel on vaidlus käinud peamiselt selle ümber, kas ja kui kauaks peaks Rootsi väed jääma Afganistani.

Teine vaidlusküsimus on olnud, kas Rootsi peaks ka 2014. aastal olema Põhjala lahingugrupi juhtriik, mis praeguse valitsuse seisukoht, või tuleks sellest loobuda, mis on juhtiva opositsioonipartei sotsiaaldemokraatide seisukoht.

Autor: Väinu Rozental, Kadri Bank