"Võlakaitse seaduse jõustumisel tekib korraga suurel hulgal inimestel õigus kohtusse pöörduda, millist võimalust praeguses majanduslikus olukorras ka eeldatavalt kasutatakse," ütles Eesti Kohtunike Ühingu esimees Meelis Eerik.
Tema sõnul võib korraga esitatavate avalduste suur hulk kaasa tuua olukorra, kus kohtud ei suuda avaldusi mõistliku aja jooksul menetleda ning siin ei aita ühegi menetlustähtaja kehtestamine. Eerik lisas, et kohus peab ise välja selgitama taotleja majandusliku seisundi ning seega ei saa loota kiirele menetlusele.
Rehe on senisest leebem
Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher märkis, et kindlasti on pankurite huvides, et seda seadust ei teki. "Nemad soovivad ju instinktiivselt säilitada oma jõupositsiooni võlgnike suhtes. Samas on pangaliidu juht Rehe muutunud üha konstruktiivsemaks, sest oleme võlakaitse töörühmas asju arutanud," ütles Vaher. Ta lisas, et seaduse mõte on ka ühiskondlike hoiakute muutmine selliselt, et suurendada pankade vastutust.
Rehe aga arvas, et pankadele töökorraldust seadus ei muuda. Tema sõnul on pangad juba kaks aastat tegutsenud selles suunas, et inimesed suudaks laenusid tasuda. "Möödunud aastal oli umbes 6000 võlgade tasumist leevendavat otsust," ütles Rehe.
Ainsa muutusena tõi Rehe välja, et kohus võib pankadelt hakata nõudma päringuid, et täpsustada nõude suurust või sisu.
Autor: Katariina Krjutškova, Katre Pilvinski
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Aprilli alguses hakkas kehtima võlakaitse seadus, kuid siiani on see kohtutele toonud üksikud avaldused võlgade ümberkujundamiseks. Kokku on maakohtutele kolmapäeva seisuga esitatud kuus avaldust.
Valitsus arutas täna riigikogu õiguskomisjonis algatatud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu ja leidis, et põhimõtteliselt on vaja kehtestada füüsilisest isikust võlgniku võlgade ümberkujundamiseks sobilik menetlus.
Panku oli vaja millegagi ohjeldada ja võlakaitse on ennekõike psühholoogiline abinõu, et pangad ei alustaks sisuliselt inimeste orjastamist, kommenteeris ekspankur Jüri Mõis võlakaitse seadust.
IRL toetab võlakaitse seaduse kiiret vastuvõtmist, et hoida ära töötuks jäänud eraisikute pankrotte ning raskustesse sattunud perede kodukaotust, ütles Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher täna IRLi eestseisuses.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.