Valitsus arutas täna riigikogu õiguskomisjonis algatatud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu ja leidis, et põhimõtteliselt on vaja kehtestada füüsilisest isikust võlgniku võlgade ümberkujundamiseks sobilik menetlus.
Seaduse eelnõu kohta edastatakse riigikogule justiitsministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning rahandusministeeriumi märkused, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Nn võlakaitse seadus on täna esimesel lugemisel ka riigikogus. Selle kohaselt on ümberkujundatavad kõik võlanõuded, sh osaliselt ka veel mitte sissenõutavaks muutunud nõuded, mille suhtes võib kohaldada kas maksetähtaja pikendamist, ositi täitmise võimaldamist või võlakohustuste vähendamist.
Menetlus baseerub sarnastel põhimõtetel saneerimisseadusega, mis täna kehtib ainult juriidiliste isikute suhtes. Menetluse aluseks on põhimõte, et füüsiline isik peab ise või nõustaja vahendusel suutma välja pakkuda lahenduse oma võlgade tasumiseks ning võlausaldajad ja kohus hindavad ning võimalusel kinnitavad selle. Ka eeldatakse võlgade ümberkujundamisel, et võlgnikul on olemas või reaalselt saab olema mingigi sissetulek, et nõudeid rahuldada, samuti huvi vältida enda pankrotimenetlust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lootusetult maksejõuetute isikute jaoks jääb endiselt ainsaks lahenduseks pankrotimenetluse järgselt võlgadest vabastamise menetlus.
Võlakaitse seaduse on ette valmistanud riigikogu õiguskomisjoni juurde eelmise aasta lõpus moodustatud töörühm, kuhu kuulusid erinevate huvigruppide, ministeeriumide ja ametkondade ning suurimate fraktsioonide esindajad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Täna läheb riigikogus esimesele lugemise võlakaitse seaduse eelnõu, mis annab võlgnikule õiguse saada kohtust võlaabi, kuid pangaliit leiab, et riik pole selleks veel valmis.
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles täna pressikonverentsil, et ei toeta võlakaitseseadust praegusel kujul ja nimetab seaduse esitamist propagandistlikuks ürituseks.
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Võlakirju saab märkida 28. augustini