Sisemajanduse nõudlus vähenes mullu 24%

Koos sisemajanduse nõudluse langusega vähenes reaalarvestuses ka kaupade ja teenuste import (27%). Enim mõjutas kaupade importi kemikaalide ja keemiatoodete ning toiduainete ja jookide sisseveo vähenemine ja naftasaaduste ja kütuse sisseveo suurenemine.

Enamiku tegevusalade lisandväärtus vähenes

2009. aastal vähenes enamiku tegevusalade lisandväärtus. See kasvas vaid metsamajanduses, kalapüügis ning avalikus halduses ja riigikaitses, kuid nende kolme tegevusala osatähtsus majanduse kogulisandväärtuses oli väike.

Enim vähenes lisandväärtus ehituses, finantsvahenduses ja töötlevas tööstuses, kuid suurim mõju SKP-le oli töötleva tööstuse ning hulgi- ja jaekaubanduse lisandväärtuse vähenemisel. Hulgi- ja jaekaubandust mõjutas nõrk sisemajanduse nõudlus. Töötleva tööstuse lisandväärtuse kiirele langusele aitasid kaasa nii nõrk sisemajanduse nõudlus ning kodumaiste tellimuste vähenemine kui ka halvenenud välisnõudlus. Halvenenud välisnõudlusest tulenevalt vähenes järsult töötleva tööstuse toodangu eksport.

Kogumajanduse kaupade ja teenuste eksport vähenes 2009. aastal 11%, sh kaupade eksport 12% ja teenuste eksport kümnendiku. Enim mõjutas ekspordi vähenemist elektrimasinate ja aparaatide ning puidu ja puittoodete väljaveo vähenemine. Samas avaldas positiivset mõju ümbertöödeldud naftasaaduste ja kütuse väljaveo suurenemine.

2009. aastal Eesti väliskaubanduse tasakaal paranes. Netoekspordi suhe SKPsse oli 5,4%, mis on aastaarvestuses viimase 15 aasta parim näitaja. Netoekspordi suhe SKPsse muutus positiivseks 2009. aasta I kvartalis.

Sisemajanduse koguprodukt vähenes mullu varasema aastaga võrreldes 14,1%. Suurim langus jäi teise kvartalisse, mil SKP kukkus 16,1%. Pärast seda hakkas vähenemine järk-järgult aeglustuma. Neljandas kvartalis vähenes SKP täpsustatud andmetel 9,5%. Eelmisel aastal oli Eesti SKP jooksevhindades 214,8 miljardit krooni.

IV kvartalis kasvas SKP III kvartaliga võrreldes 2,5%