• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,46%7 363,91
  • DOW 30−0,1%51 659,33
  • Nasdaq −2,14%25 605,55
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,75
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,46%7 363,91
  • DOW 30−0,1%51 659,33
  • Nasdaq −2,14%25 605,55
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,75
Tänavu on oodata SKP aastase langustempo stabiilset vähenemist ning majanduskasvu taastumist aastases arvestuses teisel poolaastal, veduriks eksport, teatas rahandusministeerium.
Statistikaameti andmetel vähenes SKP 2009. aastal 14,1 protsenti. Neljandas kvartalis pidurdus majanduse aastane langus 9,5%ni ning kolmanda kvartaliga võrreldes kasvas sesoonselt korrigeeritult 2,5%.
Neljandas kvartalis elanike kindlustunne küll paranes, kuid tarbiti jätkuvalt vähem kui sissetulekud seda oleks võimaldanud. Hinnalanguste tõttu vähenes reaalne eratarbimine aastases võrdluses 17%, mis on prognoositust veidi vähem. Eelnevate kvartalitega võrreldes tarbitakse jätkuvalt vähem toidukaupu ja alkoholi, isikliku auto kasutamine asendatakse üha sagedamini ühistranspordiga, teatas rahandusministeerium.
Nii ettevõtete kui valitsemissektori investeeringute langustempo aasta lõpus ei vähenenud. Sisemajanduse nõudluse langus neljandas kvartalis aeglustus, mis oli osalt tingitud aktsiisikaupade aktiivsest soetamisest enne aasta alguse aktsiisitõuse. Selgelt positiivsed muutused olid aasta lõpus aga tänu pikalt jätkunud hinnalangusele eluruumide soetamise osas, seisab ministeeriumi analüüsis.
Möödunud aasta lõpus hakkas mõnevõrra aastases võrdluses pidurduma ekspordi langus. Pidurdumise taga on kasvanud mahud osades harudes ning aastataguse madala võrdlusbaasi mõju. Rahandusministeeriumi teatel on ettevõtted kahanenud nõudluse tingimustes oma kulusid oluliselt piiranud ja parandanud seeläbi konkurentsivõimet välisturgudel.
Lisaks on peamistel eksporditurgudel kasvuväljavaated paranemas, mistõttu on ekspordisektor hakanud vähehaaval juurde saama uusi tellimusi ning juba käesoleva aasta alguses võib oodata väikest kasvu. Ekspordi kasv aastases võrdluses hakkab vedama ka majanduskasvu aasta teises pooles, kinnitas ministeerium.
Ettevõtete lisandväärtuse langus aeglustus neljandas kvartalis 14%ni. Positiivselt mõjutas tulemusi tegevuskulude kärpimine, mis tõi kaasa kasumlikkuse paranemise vähenevate müügitulude tingimustes. Enim mõjutas paranemist töötlev tööstus, valdavalt ekspordile suunatud allharude arvelt ja seda suuresti nõrga võrdlusbaasi tõttu.
Osaliselt pidurdus kasumlikkuse langus ka ekspordinõudluse suurenemise ja konkurentsivõime paranemise toel. Languse jätkumisse panustasid ehitus ning hulgi- ja jaekaubandus, kus jätkus siseturu nõrkusest tulenev müügitulu kiire langus ja kasumimarginaalide kahanemine, teatas ministeerium.
Kevadise majandusprognoosi avaldab rahandusministeerium aprilli alguses.

Seotud lood

Uudised
  • 11.03.10, 12:25
Vare: tänane Eesti majandus ei too kasvu
Tänane Eesti majanduse olemus ei too püsivat uut kasvu, ütles Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare täna riigikogus töökohtade loomise arutelul.
Uudised
  • 11.03.10, 11:53
Eesti Pank: mullu algas välisvõla vähenemine
Täna avaldatud maksebilansi andmeil oli Eesti jooksevkonto ülejääk SKP suhtes mullu 4,6 protsenti. Veel 2008. aastal oli puudujääk üle 9%.
Uudised
  • 11.03.10, 08:20
Sisemajanduse nõudlus vähenes mullu 24%
Eesti sisemajanduse nõudlus langes eelmisel aastal ligi 24% ja oli esmakordselt viimase 15 aasta jooksul aastaarvestuses SKPst väiksem.
Uudised
  • 14.03.10, 16:31
Vitsur: rõõmustagem selle üle, et me enam ei lange
Majandusekspert Heido Vitsur ütles Äripäevale üle 14 kuu taas kasvama hakanud ekspordinäitu kommenteerides, et raske on küll ennustada, mida täpselt tulevik toob, kuid praegu peaksime eelkõige rõõmustama selle üle, et me enam robinal ei lange.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 11:54
Martins Sulte: investeeringute pikk nimekiri ei tähenda veel mitmekesist portfelli
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele