Läti keskpanga president Ilmars Rimševics ütles intervjuus ajalehele Independent Morning Newspaper, et juba praegu peaksid Läti poliitikud ja valitsus oskama vastata küsimusele, kuidas hoida 2011. aasta riigieelarves kokku 400 miljonit latti.
"Meil on Läti majanduse turgutamiseks väga palju vaja ära teha, kuid juba praegu on vaja selgelt välja öelda, kuidas järgmise aasta riigieelarvest 400 miljonit latti kärbitakse. Milliste ministeeriumite eelarvest raha leitakse, millistest valdkondadest," paneb keskpankur poliitikutele südamele.
Tema hinnangul peaks valitsus konkreetsetest kokkuhoiukohtadest rääkima enne valimisi, mis paratamatult võivad taas kaasa tuua populistlikud ja ebarealistlikud lubadused.
Rimševicsi sõnul on selgete sõnumite andmine eriti oluline välisinvestorite ja IMF-i jaoks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Oleme Läti majanduse stabiliseerimisega jõudnud umbes poolele teele. Tänasel päeval on kõige olulisem koostada realistlik 2011. aasta eelarve, mis stabiliseerimist ka edaspidi toetakse. Avalikus sektoris ja töötlevas tööstuses on strukturaalsed reformid juba toimunud. Nüüd peame ka eelarve koostamisel niimoodi käituma, et nende koostoimel Läti majanduse olukord tulevikus paraneks," räägib keskpanga juht.
Rimševicsi väitel on vaja eelarvega tõsiselt tegeleda rahvusvahelistele laenuandjatele antud lubaduste tõttu. 2011. aasta eelarvega peaks Läti jõudma 6%-lise eelarvepuudujäägi lävele, kuid juba 2012. aastal peaks puudujääk vähenema kolmele protsendile.
Keskpanga presidendi kinnitusel on Läti eesmärk sarnaselt põhjanaabri Eestiga liituda tulevikus eurorahaga.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rahvusvaheline Valuutafond IMF kiitis kolmapäeval heaks Lätile järgmise 200,3 miljoni euro suuruse laenuosa väljamaksmise.
Läti majandus on stabiliseerumas ning valuuta kontrollimatu devalveerimise oht oluliselt vähenenud, hindab agentuur Moody’s värskes ülevaates Läti majandusest.
Läti statistikaameti esialgsel hinnangul kukkus riigi SKP läinud aasta viimases kvartalis aasta baasil 17,7%. Swedbanki teatel võib märtsis avaldatav täpsustatud number tulla parem.
Läti riik korraldab 24. veebruaril võlakirjaoksjoni, kus müüb esimest korda 2007. aastast kaheaastase tähtajaga võlakirju, vahendab agentuur Bloomberg.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.