Läti saab IMFilt järgmise laenuosa

See on kolmas väljamakse 2008. aasta detsembris Lätile eraldatud 1,7 miljardi euro suurusest abilaenust.

„Ehkki olukord on jätkuvalt raske, viitavad märgid, et Läti majandus hakkab põhjast läbi saama ning aasta teisel poolel ja 2011. aastal toibuma,“ nendib IMF otsuse kohta väljastatud teates. Ka finantsturud on märkimisväärselt rahunenud.

Tulles vastu Läti valitsuse taotlustele on IMF nõustunud pikendama abiprogrammi üheksa kuu võrra 2011. aasta detsembrini. See jaotab IMFi toetuse pikema perioodi peale ning tähendab, et abiprogramm on jõus 2012. aasta eelarve koostamisel, mis on kriitilise tähtsusega euroga liitumise tingimuste täitmiseks.

„Läti valitsusele tuleb programmi täitmise eest au anda, 2009. a saavutati eelarve osas oodatust parem tulemus ning suudeti usaldus tagasi võita,“ ütles IMFi asedirektor Takatoshi Kato. „Sellest hoolimata on Läti majanduse seis jätkuvalt väga raske. SKP on oluliselt vähenenud, enam kui viiendik tööealisest elanikkonnast on tööta ning majanduse langus on õõnestanud valitsuse tulubaasi.“

Läti statistikaameti esialgseil andmeil kahanes Läti SKP läinud aasta viimases kvartalis 17,7%, mis oli suurim langus kogu ELis. Töötuse määr kerkis detsembris 22,8%le, mis on samuti ELi riikide seas kõrgeim näit.

„Samas viitavad mõned märgid juba sellele, et majandus saab põhjast läbi – eksport kasvab ning finantsturgudel on olukord märkimisväärselt paranenud,“ ütles Kato

Reitinguagentuur Standard &Poor’s tõstis läinud nädalal Läti BB reitinguväljavaate negatiivselt stabiilseks, nentides, et tänu palkade alanemisele on Läti ekspordi konkurentsivõime kasvanud. Jooksevkonto, mille defitsiit 2006. aasta neljandas kvartalis küündis 17%le SKPst, on taas plussis. 2009. a viimases kvartalis oli ülejääk 9,7% SKPst.

 Kolme kuu Rigibor pankadevahelisel turul oli eile 3,04% võrreldes 29,8%ga läinud aasta 26. juunil, mil turud spekuleerisid lati devalveerimise peale.

Kato sõnul tuleb Lätil hoiduda maksukärbetest ja kulutuste suurendamisest. Mõned poliitilised parteid on soovitanud tänavu osades majandusharudes käibemaksu alandada.

„Määrava tähtsusega on liitumine eruoalaga, milleks tuleb täita Maastrichti tingimused ning eelarvedefitsiit kärpida alla 3%le SKPst,“ ütles IMFi Läti missiooni juht Mark Griffiths video vahendusel. „Praegu on defitsiit 8% SKPst, hulk maad on veel minna. Positiivse poole pealt – kuna 2009. a on kõvasti pingutatud, rakendades meetmeid ca 10% ulatuses SKPst, on praeguseks jäänud defitsiidiga võimalik toime tulla.“