- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eurogrupilt oodatakse Kreeka plaani
16 riigi rahandusministrid kohtuvad täna Brüsselis enne homset ECOFINi, kus osalevad kõigi 27 ELi riigi rahandusministrid.
Euroopa valitsusjuhid avaldasid läinud nädalal Kreekale küll poliitilist toetust, kuid ei lubanud konkreetset rahaabi. Investorid tahaksid tänaselt kohtumiselt kuulda täpsemaid detaile ning ühtlasi vihjeid, kas Kreeka osas sündiv lahendus võiks vajadusel rakenduda ka Portugali ja Hispaania puhul. Hispaania eelarvedefitsiit oli mullu 11,4% ja Portugalil 9,3%.
„Oodatakse teekaarti teiste kriiside jaoks,“ ütles agentuurile Bloomberg Ignis Asset Management varahaldur Stuart Thomson. „Tuumikriikidelt oodatakse peaaegu et selget lubadust, et Kreekale antakse vajadusel laenuabi.“
Defitsiidi katteks tuleb Kreekal tänavu turgudelt laenata 53 miljardit eurot.
Kreeka riigi võlakirjade hind on langenud alates mullu novembrist, mil turul tekkisid kartused, et Kreeka ei tule oma võlgadega toime. Lisaintress, mida investorid Kreeka 10-aastaste võlakirjade ostmise eest Saksamaa võlakirjadega võrreldes nõuavad, kahanes läinud nädalal abilootuse peale 293 baaspunktile. Jaanuari lõpus oli vahe kärisenud juba 396 baaspunktile.
Juba hakkab Kreeka märku andma, et kuskilt läheb piir. Reedel ütles Kreeka peaminister George Papandreou, et Kreekast on saanud katsejänes ELi ja turgude vahelises võitluses ning et EL pole veel tunnetanud, milline võim tal tegelikult on poliitika ja reeglite kujundamisel rahvusvaheliste turgude puuduste arstimiseks.
Agentuur Reuters kirjutas, et tõenäoliselt püüavad euroala rahandusministrid esialgu suurendada survet Kreekale, et valitsus viiks kavandatud eelarvekärped ellu, nii et läinud nädalal lubatud abi ei tuleks kasutada.
„Ministrid ei taha eriti midagi ex ante lukku lüüa. Kui probleem tekib, siis istutakse maha ja leitakse lahendus poole tunniga,“ ütles üks allikas Reutersile.
Analüütikud on Kreeka kärpeplaanis kahtlema hakanud - ilmselt sellest ei piisa, eriti viimaste makronumbrite valguses, mis näitasid läinud aasta viimases kvartalis arvatust suuremat majanduslangust. Saksamaa ja Euroopa Keskpank soovitavad Kreekale juba täiendavaid meetmeid - sealhulgas täiendavaid palgakärpeid avalikus sektoris ning käibemaksu tõstmist.
Seotud lood
Enamik sakslasi tahaksid võlgades vaevleva Kreeka eurotsoonist välja visata ja rohkem kui kolmandik on vastu kreeklastele miljardite eurode väärtuses laenu andmisele, selgub küsitlusest.
Kreeka majandus kahanes kardetust rohkem viimases kvartalis ning riigi valitsus muutis allapoole ka eelmise kolme kvartali SKP numbrid, suurendades sellega kahtlusi, kas riik suudab ise hakkama saada oma võlakriisiga.
Täna ajalehes Financial Times ilmunud arvamusloos kirjutab majandusajaloolane Niall Ferguson, et praegu finantsturge hüpitav Kreeka võlakriis ei piirdu sugugi vaid euroala nõrgimate riikidega, vaid kujutab endast kogu läänemaailma probleemi, mis varem või hiljem jõuab ka Ameerika randa.
Euroopa Liidu liidrid on jõudnud Kreeka abistamise suhtes kokkuleppele, mille üksikasjade üle nüüd arutama hakatakse.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele