- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,21%7 714,71
- DOW 30−0,01%53 565,25
- Nasdaq −0,41%26 432
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,76
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,21%7 714,71
- DOW 30−0,01%53 565,25
- Nasdaq −0,41%26 432
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,76
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kreeka majanduslangus ähvardab võlaplaani
Kreeka majandus kahanes kardetust rohkem viimases kvartalis ning riigi valitsus muutis allapoole ka eelmise kolme kvartali SKP numbrid, suurendades sellega kahtlusi, kas riik suudab ise hakkama saada oma võlakriisiga.
Euroliidu rahandusministrid kohtuvad esmaspäeval ja teisipäeval, kuid kuuldavasti ei tule siiski arutusele otseselt Kreeka toetamine, kirjutas Reuters.
Ministrid keskenduvad hoopis Ateena survestamisele varem välja lubatud eelarve kärpimisele. Konkreetse plaani puudumine viitab, et Euroopa valitsused ei suuda otsustada, kuidas lahendada kriisi ja vähendada selle negatiivset mõju eurotsooni finantsturgudele.
Kreeka peaminister George Papandreou sõnul on riik muutunud katsejäneseks Euroopa ja rahvusvahelsite turgude vahel ning mehe sõnul on euroliidu asutused omavahelise nääklemisega süüdi selles, et hilineb toetus Kreekale.
Kreeka SKP kahanes neljandas kvartalis 0,8% võrreldes eelmise kvartaliga, mis on järsem langus kui oodatud 0,5%. Kindlustunnet tõi alla ka riigi statistikaameti muudatused eelmiste kvartalite numbrites: esimese kvartali SKP langus muudeti 1%le varasemalt 0,5%lt, teise kvartali SKP langus muudeti 1,9%le 1,2%lt ja kolmanda kvartal SKP langus 2,5%le 1,7%lt.
Kreeka valitsus peab tänavu eelarvedefitsiidi katteks laenama 53 miljardit eurot, mis vastab 20%le SKPst. Kreeka eelarvedefitsiit ületas mullu euroala normi enam kui neljakordselt.
Seotud lood
Eile Kreeka võlakriisi arutanud euroala rahandusministrid ei kiirustanud täpsustama, millisel moel EL Kreekat vajadusel võiks toetada – selle asemel nõutakse Kreekalt täiendavaid meetmeid eelarvedefitsiidi kärpimiseks, kui praegustest plaanidest ei piisa.
Enamik sakslasi tahaksid võlgades vaevleva Kreeka eurotsoonist välja visata ja rohkem kui kolmandik on vastu kreeklastele miljardite eurode väärtuses laenu andmisele, selgub küsitlusest.
Investorid ootavad täna kohtuvatelt euroala rahandusministritelt suuremat selgust, kuidas võlgades Kreekat on kavas abistada, kui turud Kreeka riigi kriisikava uskuma ei jää.
Kreeka peaminister George Papandreou teatas, et riik vajab Euroopa valitsuste toetust mitte aga vabastust oma kohustustest.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele