Economist: Ida-Euroopaks sildistamine on ajast ja arust

Kui juba 1989. aastal polnud termin kuigi usaldusväärne, siis nüüdseks on see muutunud praktiliselt mõtetuks, leiab ajakiri. Riikide käekäik on kommunismi kokkuvarisemisest olnud sedavõrd erinev ning erinevusi on täna juba sarnasustest enam.

„Nende riikide Ida-Euroopaks nimetamine viitab aga mitte üksnes sarnasele saatusele totalitaarse režiimi all, vaid ka reale negatiivsetele assotsiatsioonidele, mis justkui sellega kaasas käivad: minevikus keeruline ajalugu, täna halb riigivalitsemine ja suured majandushädad,“ kirjutab ajakiri.

Majanduskriis näitab, kui eksitav see kõik on. Nii tõstis Läti probleemide levimise kartus alusetult Poola ja Tšehhi riskipreemiaid, samas kui kogu kontinendi kõige sügavam finantskriis tabas hoopis Islandit. Suurima eelarvedefitsiidiga pole Euroopa Liidus mitte kommunismijärgne „ida“, vaid hoopis Suurbritannia ja Kreeka. Sloveenia ja Tšehhi on elatustasemelt Portugalist mööda läinud, mis on „lääne“ leeri vaeseim riik. Mõnedel ekskommunistlikel riikidel on kõrgemad reitingud kui vanadel ELi liikmesriikidel ning Slovakkia ja Sloveenia on saanud juba ka euroala liikmeks. Taanil, Suurbritannial ja Rootsi on see tee veel minna. Eesti on – vähemalt väljast vaadates – kõige madalama korruptsioonitasemega riik, mis annab suurema vaevata silmad ette ELi asutajaliikmele Itaaliale.