Ajakirja Economist „inventuur“ Euroopa
Komisjoni lõpetava koosseisu saavutuste üle asetab Eesti voliniku Siim Kallase
kümne parima hulka.
Kallase teeneks on avalikustamine, kelle kaukasse lähevad komisjoni kopsakad toetusrahad.
Rahandusvolinik Almunia saab kiitust, et on kriisis kindlameelseks jäänud ning raskustes ELi riikidele appi läinud, ehkki võlad ja defitsiidid on euroalal plahvatuslikult kasvanud. Malta volinikku Joe Borgi tunnustatakse selge väljaütlemise eest, et ELi kalanduspoliitika on katastroof ning põllumajandusvolinikku Mariann Fischer Boeli reaalsete reformide eest, mis talunikke toetustest peaks võõrutama.
Head tööd on teinud Iiri siseturuvolinik Charlie McCreevy, Läti energiavolinik Andris Piebalgs ning bulgaarlasest tarbijakaitse volinik Meglena Kuneva. Viimane pani end märkama sellega, et tõstis üles tarbijat eksitava lennupiletite hinna ja läbipistmatute pangateenuste teemad. Soomlase Olli Rehni tasa ja targu toimetamine on elu sees hoidnud ELi laienemisprotsessil.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Head tööd tegid ka komisjonist varem lahkunud kaubandusvolinik Peter Mandelson, kes on nüüd Briti valitsuse välisminister ning endine eelarvevolinik Dalia Grybauskaite, praegune Leedu president. Kohtudes 2005. a Briti endise peaministri Tony Blairiga, kes oli just kummutanud ELi eelarvekokkuleppe, tervitas volinik teda sõnadega: „Hr Blair. Jätke vabandused, esitage tulemused.“
Ülejäänud volinikele jätkub Economistil rohkem kriitikat kui häid sõnu.
Siiski – ühe voliniku hinne on veel lahtine. See on konkurentsivolinik Neelie Kroes. Kui tal õnnestub etendada ausat kohtumõistjat Opeli päästeplaani lahkamisel Saksamaa viha kartmata, võib temast veel saada Euroopa siseturu päästja. Selline asi vääriks siis juba kogu Brüsseli ülekleepimist Hollandi voliniku plakatitega, kirjutab Economist.
Seotud lood
Briti majandusajakiri Economist lahkab värskes numbris rea näidete varal, miks grupi riikide sildistamine Ida-Euroopaks on meelevaldne ja alusetu.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Võlakirju saab märkida 28. augustini