Arvamus: Ansipi makroökonoomiline kollaps

Andrus Ansip on oma valitsemise ajal teinud ühe makromajandusliku vea teise järel. Ansip on rikkunud majandussuhted Venemaaga ja lööb Lätit kritiseerides lõhet Balti majanduspiirkonna ühtsusesse. Peaminister ei näi mõistvat, et edasi viib koostöö, mitte teiste halvustamine ja selle tulemusena isolatsiooni sattumine. Peaministri loodud blokaad läheb aga Eesti riigile maksma kümneid miljardeid kroone aastas.

Võib vaielda selle üle, kas Eestis tuleb rääkida 80 000 ametlikust töötust või suurusjärgus 150 000 reaalselt ilma tööta olevast inimesest, kuid vaielda ei saa töökohtade kadumise põhjuse üle. Töökohad on Eestist kadunud ja jätkavad kadumist Ansipi lausliberalistliku poliitika tulemusena. Ansipi peitumine maailma majanduskriisi jutu taha ei müü enam, sest mujal maailmas majandus juba mõnda aega taastub. Näiteks kasvõi meie põhjanaabril Soomel vähenes septembris tööpuudus augustiga võrreldes 8000 inimese võrra. Ühe kuuga tööpuuduse langus 4 protsenti. Mida on Eestil võrdluseks pakkuda?Senikaua kui riigitüür on Ansipi käes kaotame töökohti kümnete tuhandete kaupa.

Meedia püüab inimestele sisendada, nagu oleks tööpuudus kogu Euroopas ühtlaselt kõrge. Eestis on see ametliku statistika järgi 12%. Kuidas mõista aga seda, et Sloveenias on tööpuudus vaid 5%, Austrias 4% ja Hollandis isegi 3%?

Ansip on olnud aktiivne Eesti pensionisüsteemi lõhkumisel. Skandaalid ja tagasilöögid ei näi lõppevat. Sissemaksete peatamine teise pensionisambasse oli otseselt Eesti rahva eksistentsiaalsete garantiide ja tulevikukindluse kallale minek ning hoobiks Eesti usaldusväärsusele nii kohalikul turul kui välisinvestorite silmis. Siia lisandunud pangaskandaalid - pensioniraha kuritarvitamised saavad leida ikka ja ainult aset siis, kui riigi suhtumine ja regulatsioonid lasevad sellel juhtuda. Kala hakkab mädanema ikkagi peast.

Reformierakonna juhtpoliitiku arulage võidujooks euroga on osalt rahvale välja käidud vaid selleks, et euroga liitumise nimel kõike seniseid tagasilööke õigustada ja põhjendada. Teiselt poolt vaadates on eurorahal Eesti majandusele loomulikult mitmeid positiivseid efekte. Iseasi, kas selleks, et euro tulekut kiirendada paari aasta võrra on õigustatud Eesti majanduse makromajanduslik ja sotsiaalne hävitamine. Loomulikult mitte, kuid peaminister seda ise ei mõista ja teisi ei kuula.

Sööb riiki, et ennast elus hoida

Enda võimuloleku pikendamiseks on Ansip läinud riigi varast tühjaksmüümise teed. Armu ei anta millelegi – loosi lähevad kasumlikud riigifirmad, maavarad, metsad, maad, kinnisvara ja mis iganes, mida riik võiks müüa ja keegi võiks osta. Varad müüakse turu madalseisus, mis tähendab võimalikult väikest tulu riigile ja suurt kasu ostjale. Võib olla et peaministri parteisse soodsalt suhtuvale ostjale.

Just Ansip on see, kelle käe all sai piiramatult paisuda nüüdseks katastroofiliste tagajärgedega lõhkenud laenumull. Ei ole peetud vajalikuks pidurdada meie majanduse üldist mullistumist ega selle toetamist madalseisus. Eesti on üks väheseid riike maailmas, kus majanduskriisi abipakettide real on ümmargune null.