Arvamus: Ansipi kriitika kriitika

OMX Baltic−0,27%313,82
OMX Riga0,07%950,88
OMX Tallinn−0,15%2 144
OMX Vilnius−0,36%1 500,64
S&P 5000,8%7 736,94
DOW 300,39%53 674,58
Nasdaq 1,54%26 532,05
FTSE 100−0,79%10 792,54
Nikkei 225−0,2%66 131,98
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%100,08

OMX Baltic−0,27%313,82
OMX Riga0,07%950,88
OMX Tallinn−0,15%2 144
OMX Vilnius−0,36%1 500,64
S&P 5000,8%7 736,94
DOW 300,39%53 674,58
Nasdaq 1,54%26 532,05
FTSE 100−0,79%10 792,54
Nikkei 225−0,2%66 131,98
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%100,08

„Kõike ülaltoodut arvesse võttes on väga raske mõista, mis parameetrite või loogika alusel Andrus Ansip meie majandust heaks ja ennast pädevaks peaministriks peab,“ müristab Edgar Savisaar oma kommentaari „Ansipi makroökonoomiline kollaps“ lõppsõnas.

Artikli argumentatsiooni vaadates tahaks aga küsida, miks ma peaksin kõige selle põhjal arvama, et autor pädevam on?

Töökohad on Eestist kadunud ja jätkavad kadumist Ansipi lausliberalistliku poliitika tulemusena, kirjutab Savisaar. Aga mida aitab töökoha vägisi alleshoidmine – pikendab ebakindlust ja viivitab struktuurseid muutusi – on korduvalt kritiseerinud ELi liikmesriikide taolist praktikat Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet. Saksamaal ennustatakse nüüd, kus valimised möödas on, tööpuuduse kasvu, kuna riigil pole enam raha töökohtade kunstlikuks alleshoidmiseks või „raha romu vastu“ programmi jaoks, mis autotööstuse toetuseks ergutas inimesi oma vanu autosid välja vahetama. Paraku pole nüüd enam raha ka maksukärbeteks, mida valimistel lubati ning mis ergutanuks ettevõtlust ja töökohtade loomist. Nüüd tuleb hakata defitsiiti kärpima. Omal ajal püüdis Rootsi vägisi laevaehitust alles hoida – pärast suurte summade riigi raha kulutamist tuli lõpuks ikka üleilmsele konkurentsile alla vanduda.

Töökohad ei kao ka Eestis mitte lausliberalistliku poliitika tulemusena, vaid ikka pigem seetõttu, et senine hõlbus ärimudel, mida õlitas odav laenuraha, on ennast ammendanud.

Maailma majanduskasvu taastumise illustreerimine Soome tööpuuduse langusega tekitab hämmingut. Septembris oli Soomes augustiga võrreldes töötuid numbri järgi tõesti vähem, kuid 35 000 võrra vähenes ka tööga hõivatute arv. Töötuse määr alanes 7,6%lt 7,3 protsendile eelkõige seetõttu, et inimesed end töötuna arvele võtmise asemel tööturult sootuks lahkusid, mitte aga et Soome majandus õide oleks puhkenud. Vastupidi, Soome SKP langus on üks euroala rängimaid, teises kvartalis 9,4% ning aasta majandusprognoosi langetas Soome keskpank septembri lõpus viielt protsendilt 7,2%le. Toibumine sõltub taastumisest peamistel eksporditurgudel. Siit ei järeldu kuidagi, et „senikaua kui riigitüür on Ansipi käes, kaotame töökohti kümnete tuhandete kaupa.“

Savisaar toob näiteks madala tööpuudusega riigid Hollandi, Austria ja Sloveenia. Aga mis on nende riikide madala tööpuudusnäitaja taga? Hollandi „ime“ on ammu ära seletatud tavatult kõrge töövõimetute armeega ehk siis varjatud tööpuudusega. Austrias moonutab töötuse statistikat asjaolu, et vanemad inimesed lahkuvad selles riigis tööturult tavaliselt varem ning teisalt on ülikoolihariduse kestus Austrias pikem. Ka Sloveenia madalat tööpuudust tuleb mõista elanikkonna Euroopa ühe kiireima vananemise kontekstis, arvestades samas asjaolu, et hõive 55-64aastaste hulgas on väga madal (34%).

„Meedia püüab inimestele sisendada, nagu oleks tööpuudus kogu Euroopas ühtlaselt kõrge,“ pahandab Savisaar. Ei. Milleks kõrvutada kurke ja kirsse. Võrrelgem end parem Iirimaa ja Hispaaniaga, kellele samuti kiire kasvu aegadel kiitust lauldi ning kus kinnisvaraturu kollaps praegu samuti tööpuuduse näitajad kõrgeks on ajanud.

Järgmine väide - Ansip on olnud aktiivne Eesti pensionisüsteemi lõhkumisel. Kevadel analüüsis OECD finantskriisi mõjusid erinevate maailma riikide pensionisüsteemidele ning tõdes, et reageeritud on väga erinevalt - riikides, nagu Island ja Hispaania, lubatakse praegu raskes majanduslikus olukorras inimestel ajutiselt või ennetähtaegselt oma pensionisääste kasutada, teistes on vähendatud sissemakseid pensionisüsteemi. Iga valitsus otsib sundseisus lahendusi. Samas maksab märgata OECD soovitusi, kuidas oleks mõistlik käituda pärast kriisi möödumist.

„Arulage võidujooks euroga“ on Savisaare sõnul osalt rahvale välja käidud selleks, et euroga liitumise nimel kõike seniseid tagasilööke õigustada ja põhjendada. OECD kirjutab tänavu ilmunud hinnangus Eesti majandusele, et selge kurss eurole aitaks taastada investorite usaldust. Sama kordavad reitinguagentuurid. Ühtlasi on just see siht peamine erinevus, mis eristab Eesti valuutakomitee süsteemi Argentiina omast, millel taoline väljumisstrateegia puudus, ütles IMFi delegatsiooni juht Christoph Rosenberg. Iirimaa on euro ja Euroopa Keskpanga toetus hoidnud Islandi kollapsist – ja mida teeb uhke Island? Taotleb liitumist Euroopa Liiduga, et euro saada. Isegi selline kirglik ujuva valuutakursi eestkõneleja nagu Milton Friedman leidis, et valuutaliit suure tugeva naabriga on väikestele areneva majandusega riikidele parim alternatiiv, kirjutas äsja majandusajakiri Economist.

Mis aga puutub eurole ülemineku ajastamisse, siis ma ei nimetaks praegusi pingutusi arulagedaks. Pigem on just praegu avatud n-ö võimaluste aken, mille edaspidi võivad kinni virutada kas poliitikud siit- või sealtpoolt euroala ust või arengud majanduses, mis jälle mõne eurokriteeriumi hälbesse viivad. Praegu tasub pigem pingutada. Jah, euro ei ole imevits, kuid on poolt- ja vastuargumendid, mida kaaludes selgub, milline valik on Eestile kõige kasulikum. Ja eelarvekärbetest pole Eestil pääsu ei euroga ega eurota - osa senisest kasvust on kriisiga pöördumatult kadunud.

Ühe väite võtaks veel - just Ansip on see, kelle käe all sai piiramatult paisuda nüüdseks katastroofiliste tagajärgedega lõhkenud laenumull. Jah, Ansip andis hagu juurde, kuid nagu märgivad hiljuti ka Äripäevas ilmunud artiklis EBRD peaökonomist Erik Berglof ja Columbia ülikooli professor Katharina Pistor, on Balti riikide panganduses toimunu eelkõige ELi finantsasutuste tänaste regulatsioonide häbiväärne läbikukkumine. Pangad alluvad nn asukohamaa reeglitele ning riigid, kus tegutsevad nende tütred, ei saa kuidagi ohjeldada ei kapitali kiiret sisse- ega väljavoolu. Autorid hoiatavad, et sellist kaitset ei taga ka praegu ELi finantsinstitutsioonide järelevalves kavandatavad muudatused.

Pikemaks ei ole mõtet seda teksti ajada. Milles on loo moraal? Odava raha sissevool on aidanud meil mõnda aega näida paremana ja edukamana, kui me tegelikult oleme, uus kasv on keerulisem. Tänase valitsuse selline kriitika ei veena, et opositsioonil on Eesti hädade põhjustest ja tulevikust selgem arusaamine või töötavad lahendused. Nii nagu ei taastu enam odava raha sissevool ja sellest kannustatud lihtne edu mudel, ei sünni ka majanduse jaoks mõistlikud lahendused tõe väänutamisest ega odavast populismist. Ei Savisaare ega Ansipi omast.

Arvamus: Ansipi kriitika kriitika

Seotud lood

Hetkel kuum

Enimloetud

Viimased uudised

Liitu kirjaga

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Rikaste TOP 500

Liitu uudiskirjaga 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kodubörsid ja suur S&P500

Eesti ettevõtete tervis

Ettevõtete tervis

Kontaktid