Millises vallas võim kõige kulukam?

Siiski võib elanike arvu ja üldvalitsemiskulude suhet silmas pidades välja tuua mõned vallad, kus on üldvalitsemiskulud olnud liiga kõrged.

Markantseim näide on Jõelähtme vald, mis suuremate üldvalitsemiskuludega omavalitsuste tabelis asub 19. kohal. Kui aga süüvida näiteks valla eelmise aasta palgapoliitikasse, siis ilmneb, et mullu sai Jõelähtme vallas palka suisa 51 ametnikku, kellele maksti koos preemiate ja hüvitistega kokku 8,6 miljonit krooni. Täpsustame, et pooled töötasu saanud inimesed olid tööl olnud vähem kui pool aastat. Ainuüksi preemiaid maksis Jõelähtme vald eelmisel aastal kokku ligi 1,2 miljonit krooni. Muide, rahvaarvult Jõelähtme vallaga pea sama suurtes teistes Eesti valdades on üldjuhul palgal 13-18 inimest.

"Laristamine ja finantsdistsipliini rikkumine on peapõhjus, miks mina siin toolil istun," ütles selle aasta algusest Jõelähtme vallavanemana ametisse asunud Toomas Kümmel. Kümmel on Jõelähtme vallas sellel valitsemisperioodil juba neljas vallavanem, sest kõik eelmised koalitsioonid on lõhki läinud.

Väikevaldades kulud paratamatult kõrged

Jõelähtme valla kodulehekülje andmeil on praegu palgal 35 inimest, neist 27 inimest olid palgalehel ka eelmise vallavalituse ajal. "Meie valla eripära on tohutu surve karjääridele, mis tekitab lisavajaduse vastava ala spetsialistidee järele," rääkis Kümmel. "Seetõttu on meil planeerimisosakond tavapärasest suurem, samuti on meil rohkem juriste."

Suurearvulise ametnikeväega uhkeldab ka Ida-Virumaal asuv Eesti üks rikkamaid valdu, Vaivara vald. Nemad on paisutanud palka saavate inimeste hulka just nüüd, kriisi ajal. Kui eelmisel aastal maksis Vaivara vallavalitsus palka 18 ametnikule, siis valla koduküljel asuvas loendis võib praegu kokku lugeda 26 nime. Vaivara valla abivallavanem Mati Männisalu ütles intervjuus Äripäevale, et tema küll ei mäleta, et ühtki uut töökohta oleks vahepeal juurde tekitatud.

Üldtendents on, et mida rohkem elanikke elab vallas, seda väiksemad on üldvalitsemiskulud. Ja teisalt - väikevaldades, mille elanike arv aasta-aastalt väheneb, tõusevad ka üldvalitsemiskulud ühe elaniku kohta, sest oma põhifunktsioone peab vald ju täitma. Täiesti omaette tuleb kindlasti käsitleda saartel asuvaid valdasid, kes oma spetsiifilisuse tõttu figureerivad suuremate valitsemiskulude edetabeli esirinnas.

"Mina ei dramatiseeriks Ruhnu ühe elaniku kohta esitatud üldvalitsemiskulusid," ütles Ruhnu vallavanem Aare Sünter. "Eelarve, millest osa läheb valitsemiskuludeks, on üks number, kuid tegelikult tegeleb meie neli vallavalitsuse inimest kogu aeg lisaraha hankimisega. Aasta lõpuks kujuneb välja, et oleme suutnud eelarve jagu raha muudest programmidest ja projektidest juurde saada," lisas ta.

Loe lisa tänasest Äripäevast.