Raasuke: Swedbank maandas halvima stsenaariumi riski

„Sellise plaaniga sai see tehing tehtud, et selle teema juurde ei peaks tagasi tulema. Sellest ka praeguse emissiooni suurus, 15 miljardit Rootsi krooni,“ ütles Raasuke.

Nii nagu Swedbanki kontserni juht Michael Wolf tänasel pressikonverentsil, tõrjus ka Raasuke analüütikute kahtlusi, et suunatud emissiooni võis tingida arvatust süngem areng Balti riikides. „See ei pea paika,“ ütles Raasuke. „Me ei ole muutnud enda nägemust või arusaamist Balti riikide ega Rootsi majanduse väljavaadete kohta võrreldes sellega, mida me teise kvartali lõpus kommenteerisime.“

Küll aga tahtis Swedbank täiendava kapitalisüstiga maandada Raasuke sõnul n-ö halvima stsenaariumi riski puhuks, kui olud siiski veel oluliselt halvemaks peaksid minema. Neid riske on käsitlenud erinevad stressitestid, mis hindavad toimetulekut halbade laenudega.

Seni on Swedbank korrutanud, et pank on hästi kapitaliseeritud. See pole sama, mis väita, et pank lisakapitali ei vaja. „Oleme ka praegu hästi kapitaliseeritud, kuid otsustasime selle sammu võtta, et olla vabamad oma otsustes ja käitumises,“ ütles Raasuke.

Pank vajab (raha)musklit, et oma klientidega Rootsis ja Balti riikides ka majanduse negatiivne tsükliosa läbi käia. „Selleks on vaja kapitali ja kapitali tugevust, et me suudaksime neile pakkuda finantseerimist ja muid teenuseid ka neil aegadel, mis praegu käimas,“ ütles Raasuke. „See kehtib kõigi nelja turu osas,“ kinnitas Raasuke küsimuse peale, kas ka Eestis võiks laenu saamine kapitalisüsti järel lihtsamaks minna.

Raasuke kordas taas, et koos majanduse langusega on laenunõudlus vähenenud. „Olukorras, kus majandus tõmbub kokku rohkem kui 15%, tähendab see ka tarbijate käitumise muutust. Kui palju on sellistes oludes ettevõtjaid, kes võtaksid julgelt peale uut laenu? Missugune ärimudel ennustab müügi kasvu? Kui majandus tõmbub kokku, on ka inimeste soov uut võlga võtta väike,“ rääkis Raasuke.

Parem kapitaliseeritud toob kaasa paremad tingimused välisvõla finantseerimisel. „Kui raha on odavam meile, on see odavam ka meie klientidele,“ ütles Raasuke.

Küsimuse peale, millal Swedbank võiks seista n-ö oma jalgadel ja Rootsi riigi garantiist lahti öelda, vastas Raasuke, et viimase kuu jooksul ei ole pank enam Rootsi riigi garantiid kasutanud. „Teeme ühe sammu korraga. Tänane oli suur samm selles suunas, et riigi garantiid välisfinantseerimisel enam vaja ei oleks,“ ütles Raasuke, lisades juurde, et ka riigi kapitaliabi mitte, mida on kasutanud Swedbanki konkurendid.

„Proovime selle garantiiprogrammi alt uut võlga välja lasta nii vähe kui võimalik, ideaalis mitte midagi,“ ütles Raasuke, lisades, et 2009. a rahavajaduse on Swedbank suures osas juba katnud.