Samasuguseid samme on tema sõnul astunud ka teised sarnases olukorras riigid. Üldine majanduse elavdamise ja eelarve päästmise retsept eri riikides on pigem ikkagi tõsta tarbimismakse, kui see on hädavajalik ja alandada otseseid makse, rääkis ta. "Kui me oleksime sama asja teinud mõne muu maksuga, siis oleks näiteks üksikisiku tulumaksu pidanud tõstma – ma kiire arvutuse tegin – kusagil 30%-le," ütles Ligi. Kahjud oleksid kindlasti üksikisikul olnud veel suuremad, lisas ta.
Samas märkis Ligi, et tegemist on täiesti ainulaadse olukorraga. "Õiguskantsleril on kindlasti õigus, et mõistlik etteteatamise tähtaeg on oluline õigusprintsiip, aga see on suurema kahju ärahoidmiseks ja erakorralistes oludes tehtud otsus," kinnitas rahandusminister.
Ligi kinnitusel ei tea ta kedagi, kellele meeldis käibemaksu tõus, ega ka kedagi, kellele selle otsuse tagasipööramine kasulik oleks. "Mida hiljem õiguskantsler vaidlustab selle etteteatamise aja, et mida kauem oodata, seda kõrgem tuleb tõus," märkis ta. Kaebajad esindavad paljude inimeste emotsioone, ent mitte mingil juhul huve, lisas Ligi.
"Kui tõesti läheb nii, et Riigikohus ka arvab selle põhiseadusevastaseks olevat, siis hakkavad need valud uuesti – kõik mida ette heidetakse, selle valu elab üle ettevõtja, hakkab uuesti ümber tegema oma programme, uuesti hinnasilte vahetama ja taas väga kiiresti," rääkis Ligi pressikonverentsil. Valitsuse ja riigikogu uued sammud saavad olema ilmselt valusamad, kuna aega on vähem ja kuna kahju on nii suur sellest, märkis ta. Kahju kompenseerimiseks on vaja kokku saada suurem hulk raha, lisas Ligi.
Iga kuu venitamist tähendab Ligi sõnul poolteist sadat miljonit kaotatud riigitulu. See on sama raha, mis umbes töötukassas miinus on iga kuu, ja haigekassa miinuse poolteist kuud, tõi ta võrdluse.
Puhkusel viibivat peaministrit Andrus Ansipit asendas täna haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Valitsuse pressikonverentsil osalesid lisaks Lukasele ka rahandusminister Jürgen Ligi ja keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.
Seotud lood
Eesti suuremad ettevõtlusorganisatsioonid
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit ei toeta üleskutseid
käibemaksumäära tagasipööramiseks või kahjunõuete esitamiseks, mida on kaasa
toonud 23. juulil avaldatud õiguskantsleri arvamus.
Isamaa ja Res Publica liidu peasekretär
Margus Tsahkna ütles õiguskantsleri tänast seisukohta käibemaksutõusu osas
kommenteerides, et nüüd tuleb riigil leida probleemile sisuline lahendus ning
selleks on vaja koostööd, mitte opositsioonierakondade rõõmsat parastamist,
kirjutab Postimees.
Kuigi käibemaksu tõus tuli teha
ebamõistlikult kiiresti ning iguskantsler leidis selle põhiseadusega vastuolus
olevat, pole selle tagasipööramisel mingit mõtet, sest sellega kaasneks taas
kaos ning kulud kannaks erasektor, kirjutab rahandusminister Jürgen Ligi oma
ajaveebis.
Endine rahandusminister, Rahvaliidu liige
Aivar Sõerd leidis, et õiguskantsleri ja riigi vahelises vaidluses käibemaksu
liiga ootamatu tõusu üle on asjakohased vaid õiguslikud argumendid ning seetõttu
ei ole riigil eriti lootust sellest edukalt välja tulla.
Kaasaegne
ärireiside korraldus peab olema kiire, mugav ja paindlik. Töötaja soovib tavapärase lennu ja hotelli broneerida võimalikult lihtsalt, ettevõte aga vajab ülevaadet reisikuludest, selget reisipoliitikat ning kindlust, et reisija saab vajadusel kiiresti abi. Lihtsa ärireisi saab töötaja ise broneerida, kuid keerulisema marsruudi, viimase hetke muudatuse või ootamatu olukorra puhul muutub oluliseks professionaalne reisiabi.