Põhiline on see, et kriisis tuleb väga
kiiresti tegutseda, pole mõtet oodata, ütles Salvest ASi omanik ja nõukogu
esimees Veljo Ipits.
"Kui tõus käes, siis saab juba lõplikult öelda, mida oleme kriisist õppinud. Põhiline on see, et kriisis tuleb väga kiiresti tegutseda, pole mõtet oodata. Homme võib olla juba hilja," ütles Ipits.
Ettevõtja lisas, et on kriisist õppinud seda, et kui ikka räägitakse, et majanduslangus tuleb, siis peab seda ka uskuma. "Ei ole nii, et kusagil majandusseadused kehtivad, aga meil nad ei kehti ning meiega midagi ei juhtu. Kui ohumärgid on ikkagi olemas ning need on ülemaailmsed, siis tuleb sellest tõsised järeldused teha ja aru saada, et majanduslangus tegelikkuses ka tuleb," lausus Salvesti omanik.
"Teiseks - tuleb olla paindlik ja väga palju tööd teha. Tuleks võimalus anda töötajatepoolseks initsiatiiviks, neid võimalusel premeerida, anda inimestele võimalus võitlusprotsessis osaleda. Kui jääd üksinda ja püüad administratiivselt juhtida, siis arvan, et paljud ettevõtted jäävad lõppkokkuvõttes hätta," rääkis Ipits kriisis õpitust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ipitsa sõnul on kõige ootamatum see, et kiire languse sümptomid ilmnevad väga lühikese aja jooksul. "Kuu aja jooksul võivad kõik numbrid ja näitajad olla täiesti pea peale pööratud. Ootamatuse väga kiire tulek ongi kõige suurem ootamatus," lausus ettevõtja, kelle arvates mõjutab emotsionaalsus kriisi ka ülemaailmselt väga palju.
Algab kokkuhoid tarbimiselt ning tekib lumepalliefekt – tootjatel tekivad miinused, mis suurendab krahhi veelgi, ja see viib Salvesti omaniku sõnul inimesed veel suuremale ettevaatlikkusele.
Seotud lood
Kriisi õppetundidest rääkides ütles
suurettevõtja Urmas Sõõrumaa, et negatiivsed kogemused õpetavadki kõige
rohkem. Estonian Airi president Andrus Aljas õppis, et kiireid otsuseid ei tohi
karta.
Arengufondi nõukogu juht Raivo Vare tõi
välja kolm punkti, mida võiks kriisist õppida. Esiteks arvas ta, et võimaluse
korral tuleb hoida väikest riskitagavara nagu riigireservid.
Rohkem kui kunagi varem on
kriisis tajutav reservkapitali olemasolu vajalikkus, tõdes raamatupidamise
ning finantstoimingutega tegeleva Balanss OÜ tegevjuht Merike Masing.
Elasime viimased 15 aastat suhteliselt
stabiilses keskkonnas, enne kui meieni jõudis maailmamajanduse
argipäev, sõnas Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.