Kommentaar: ajatatud maksuvõlg ei tohiks piirata hangetel osalemist

Hankemenetlusest kõrvaldamine maksuvõla tõttu on praktikas üheks levinumaks kõrvaldamise aluseks. Hiljaaegu, mai algul, saatis rahandusministeerium kooskõlastusringile riigihangete seaduse muutmise eelnõu, kus muuhulgas lähevad muutmisele ja täiendamisele sätted, mis puudutavad maksuvõlgu ja nende kindlakstegemist riigihankemenetluses.

On tekkinud mitmeid vaidlusi selle üle, kas ajatatud maksuvõlaga pakkuja või taotleja saab osaleda riigihankemenetluses. Segaduse põhjus on riigihangete seaduse (RHS) § 38 lg 1 p 4 kohmakas sõnastus, mis lubab hankemenetlusest kõrvaldada isiku mistahes ajal, kui tema riiklike maksude, elu- või asukohajärgsete maksude või sotsiaalkindluse maksete tasumise kohustused ei ole nõuetekohaselt täidetud. Millal loetakse maksukohustused nõuetekohaselt täidetuks, selleni tuleb jõuda maksukorralduse seaduse (MKS) tõlgendamise abil.

MKS § 14 lg 5 kohustab maksuhaldurit väljastama maksuvõlgade puudumise tõendi, kui maksuvõlg on ajatatud. Maksuvõla ajatamine aga maksuvõlga ei kustuta, vaid lükkab üksnes selle tasumise tähtaja edasi.

Ilmselt ei leidu piisavalt mõjuvat põhjust, millega saaks õigustada polaarselt erinevate tagajärgede sätestamist ajatatud maksuvõlale ühelt poolt maksumenetluses ja teiselt poolt riigihangete menetluses. Absurdeks tuleks hinnata olukorda, milles maksuamet võimaldab ühelt poolt ettevõtjale tasuda maksuvõlg graafiku alusel ning avalik-õiguslik hankija kõrvaldab teiselt poolt sama ettevõtja hankemenetlusest enne graafikujärgse makse tegemise tähtpäeva saabumiseni.

RHS § 38 lg 1 p 4 kohaldamine eeldab seega hankijalt maksukohustuse sissenõutavuse tuvastamist, mis kehtib ka ajatatud maksuvõlalt arvestatava intressi suhtes.

Vaidlustuskomisjoni praktika kohaselt tuleb hankijal kontrollida RHS § 38 lg 1 p 4 kõrvaldamise aluste puudumist maksuhalduri väljastatud tõendi alusel (eelkõige MKS § 14 lg 5 alusel väljastatav tõend ja sellega samaväärne MKS § 27 lg 1 alusel väljastatav tõend).

MKS § 27 lg 1 alusel väljastatavatel tõenditel ei ole aga tänases praktikas piisavalt andmeid ajatatud maksukohustuse sissenõutavaks muutmisest, eeskätt puudutab see ajatatud maksuvõlalt arvestatava intressi sissenõutavaks muutumist.

Pole välistatud olukord, kus ühel ja sama kuupäeval võib pakkuja maksekäitumise kohta saada maksuhaldurilt tõendi nii maksuvõla olemasolu kui ka selle puudumise kohta.

Maksuhaldur avaldab oma veebilehel andmeid online-süsteemis, samas ei avaldata avalikkusele andmeid maksukohustuslase ettemaksukontol olevate vahendite kohta. Nii võib juhtuda, et hankija saab päringuga maksumaksja kohta info võlgade (näiteks intress) olemasolu kohta (MKS § 27 lg 1 p 4 alusel väljastatav tõend), kuid sama kuupäevaga on maksumaksjal esitada ka maksuvõlgade puudumise tõend (mis on saadud MKS § 14 lg 5 alusel).

Kavandatavad muudatused riigihangete seadusesse pakkuja kvalifikatsiooni kindlakstegemiseks maksude nõuetekohase tasumise kohta ei arvesta täielikult eeltoodud erisusega maksuvõlgade kohta teabe saamisega ja võivad viia selleni, et hankija kõrvaldab päringu alusel pakkuja või taotleja kiirustades menetlusest. Maksu- ja tolliametil oleks ilmselt mõttekas täiendada avalikus registris edastatavat infot maksuvõlgade sissenõutavaks muutumise kohta.

Kehtiv RHS § 38 lg 1 p 4 sõnastus on mõnevõrra eksitav ka mõistete osas. Nimelt lubab norm kõrvaldada hankemenetlusest isiku, kes ei ole nõuetekohaselt täitnud riiklike maksude, elu- või asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustusi. Praktikas kõrvaldatakse hankemenetlusest ka isikud, kellel on intressivõlg, ehkki hangetelt kõrvaldamise eeldusena mainib riigihangete seadus üksnes maksude tasumise kohustust. Ilmselt jääb tulevikus kohtupraktika otsustada, kas intressivõlaga pakkuja või taotleja kõrvaldamine hankemenetlusest on üldse põhjendatud.