Ühe kuu tulemuse põhjal on vara prognoose teha, leidis maksuameti maksuvõlgade sissenõudmise talituse juhataja Kerly Lillemets novembris 1%list väiksemat ettevõtete maksuvõlga kommenteerides.
"Samas kasvas võlg kõige enam esimeses kvartalis ning viimastel kuudel aeglustus kasv märgatavalt, mistõttu võib loota, et olukord on stabiliseerunud," märkis Lillemets.
"Maksuhaldur järgib nii võlgade sissenõudmisel kui ajatamisel alati samu reegleid. Ühtegi võlga tähelepanuta ei jäeta ning sissenõudmisega hakatakse tegelema kohe võla tekkimisel, et võlgnikuga koostöös leida parimaid lahendusi võla kasvu peatamiseks ja tasumiseks," kinnitas Lillemets.
"Jätkusuutlikel ettevõtetel võimaldatakse võlgu ajatada, mis tähendab, et võlga tasutakse pikema perioodi jooksul soodsama intressiga, kuid selleks on omad tingimused. Kui ajatamisgraafikut ei täideta ja see tuleb tühistada, siis samadel tingimustel enam uuesti võlga ajatada võimalik pole," lisas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Selle aasta esimese kvartali
lõpuks on juriidiliste ja füüsiliste isikute maksuvõlad kasvanud 5,2 miljardi
kroonini, võrreldes aasta algusega on maksuvõlg kasvanud ligi 1 miljardi krooni
ehk 24% võrra, teatas maksu- ja tolliamet.
Sada suurimat maksuvõlglast võlgnevad Eesti riigile kokku 1,16 miljardit Eesti kroonini. Suurimatest võlglastest on 30 pankrotis ja vaid kolm maksuvõla ajatanud.
November oli maksu- ja tolliameti andmetel esimene kuu sel aastal, kui maksuvõlg võrreldes eelnevate kuudega näitas kahanemist. Kokku oli 1. detsembril juriidiliste isikute maksuvõlg 5,57 miljardit krooni.
Maksuvõlgade vähenemine novembris 1% võrra liigseks optimismiks põhjust ei anna, kuna majandus jääb veel järgneva kuue kuu jooksul volatiilseks, sõnas Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.