Üks suurim Eesti mööblitootja AS Sarkop on suutnud ligi miljoni kroonist maksuvõlga koostöös maksuametiga osaliselt vähendada ja ajatada.
“Maksude ajatamine ja kokkulepe maksuametiga oli meie hinnangul küll väga konstruktiivne,“ tõdes ettevõtte juht Priit Kerma ja lisas, et koostöö konkreetse ametnikuga oli hea.
„Igal juhul nad ei pannud meile lisapinget sellega peale, et peaksime selle kokkuleppega üleliia tegelema. Fakt on küll see, kui kokkulepe on tehtud, siis tingimus oli selge, et sellest kokkuleppest tuleb väga täpselt kinni pidada. Õnneks me oleme suutnud seda teha,“ märkis Sarkopi juht.
„Aruandlust nõuti, sinna läksid värsked raportid nagu bilanss ja kasumiaruanne. Kindlasti pidi oma hetkeseisu ära tõestama,“ rääkis ta maksude ajatamise protsessist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Kus me oleme, mida teeme, millised on meie lähiperspektiivid. Et saaks selle järgi prognoosida, milline on tegelikult meie maksevõime ajatatud maksuvõlga tasuda. Pluss jooksvaid ja juurdetulevaid asju tasuda,“ rääkis Kerma.
11.12.2009 seisuga on maksuvõlg 731 918 krooni, sealhulgas on ettevõttel ajatatud maksuvõla summa 147 717 krooni. Ettevõttel on ka väike intressivõlg.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ühel suurimal Eesti mööblitootjal ASil
Sarkop lasub ligi miljoni kroonine maksuvõlg, kuid ettevõtte juht Priit Kerma
jääb enda sõnul tuleviku suhtes optimistlikuks.
Maksuvõlgade 1%se kahanemise põhjus novembris võib olla selles, et maksuamet on asunud karmimalt võlgu sisse nõudma, oletas maksumaksjate liidu juhatuse esimees Lehis Lehis.
November oli maksu- ja tolliameti andmetel esimene kuu sel aastal, kui maksuvõlg võrreldes eelnevate kuudega näitas kahanemist. Kokku oli 1. detsembril juriidiliste isikute maksuvõlg 5,57 miljardit krooni.
Maksuvõlgade vähenemine novembris 1% võrra liigseks optimismiks põhjust ei anna, kuna majandus jääb veel järgneva kuue kuu jooksul volatiilseks, sõnas Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur.
Eesti tee iseseisvuse taastamiseni oli tihedalt seotud keskkonnaalaste protestidega, millest algas ka keskkonna-alane koostöö Põhjamaade naabritega.