Nouriel Roubini Lätis imet ei usu

Läti on sarnases kitsikuses nagu Argentiina aastatel 2000/2001 – ränk majanduslangus, šokk globaalsetel rahaturgudel, mis peatas kapitali sissevoolu, vajadus vähendada suurt välisvõla koormat, sobimatuks muutunud fikseeritud vahetuskurss, toob Roubini oma kommentaari alguses välja kahe riigi sarnasused.

Nii nagu Argentiinas nõustus IMF esialgu valitsuse sooviga valuutat mitte devalveerida, hoolimata sellest, et see oli tugevalt ülehinnatud. Riigi konkurentsivõime taastamiseks on aga vaja reaalse vahetuskursi alanemist. Kui seda ei tehta, on alternatiiv valuline hindade ja palkade korrektsioon, mis võtab liiga kaua aega ning muudab olukorra veel hullemaks.

Roubini väidab, et nii tohutult suuri eelarvekärpeid, kui vaja oleks, ei ole Lätis poliitiliselt lihtsalt võimalik läbi suruda. Ja ehkki eelarvet tuleb tasakaalustada, muudaks see majanduslanguse veelgi rängemaks. See strateegia ei saa õnnestuda kuni valuuta on ülehinnatud, kirjutab Roubini.

Roubini möönab, et devalveerimisel oleks rida ränki tagajärgi, kuid jääb kindlaks oma seisukohale, et devalveerimine Lätis on vältimatu ja IMFi abiplaan, mis lubas fikseeritud kursi säilitada, on ekslik. IMF ja Euroopa Komisjon võivad küll anda Lätile lisaraha, kuid see oleks sama hea kui raha loopimine musta auku. Rahvusvahelisi ressursse oleks targem kasutada valuutakursi muutmise negatiivsete mõjude leevendamiseks, leiab Roubini.

Roubinil on oma nägemus, kuidas Lätis tuleks käituda. Devalveerimise järel tuleks kohe üle minna eurole. Et aga Läti euroala tingimusi ei täida, siis ilmselt euroiseerimise ehk euro ühepoolse kasutuselevõtu kaudu. See oleks Lätile sobivam lahendus kui dollariseerimine Argentiinas, kuna Läti majandustsükkel on heas korrelatsioonis ELi omaga ja Läti on nii või teisiti euroala liikmeks pürgimas. Euro ühepoolne kasutuselevõtt ilma devalveerimata ei anna tulemust – konkurentsivõime taastamiseks on vaja reaalset vahetuskursi nõrgenemist. See tähendaks suuri probleeme valuutalaenude tagasimaksmisega ning eeldaks nagu Argentiinas valuutalaenude sundkorras konverteerimist, kirjutab Roubini.

Nakkusriski vähendamiseks oleks parim strateegia Roubini hinnangul valuuta nõrgendamine, millele järgneks ühepoolne euro kasutuselevõtt, erasektori välisvõla restruktureerimine ilma et riik ametlikult maksejõuetuks muutuks ning siis IMFi abiprogrammi käivitamine, mis aitaks toime tulla sellise strateegia tagajärgedega. Sellise plaani edasilükkamine tähendab vaid, et pauk tuleb suurem, kui vältimatu valuutakriis nii või teisiti vallandub. Tahaks loota, et 2001. a Argentiina arengutest on õppust võetud, kirjutab Roubini.

Läti püüab meeleheitlikult lati kurssi tugiostudega hoida. See, et turg on õhuke, raskendab lati vastu spekuleerimist, kuid keskpanga valuutareservid kahanevad murettekitava kiirusega. Ainult ime või kolossaalne ent samas usaldusväärne korrektsioon eelarves (mis ei muuda majanduslangust hullemaks) suudaks taastada lati seotud kursi usaldusväärsuse ja viia majanduskasvu taastumisele.

Praegusel hetkel on valuutakriis ja finantskriis vältimatud, jääb tuntud pessimist oma seisukoha juurde. Roubini jaoks on peaküsimus selles, kuidas vähendada selle negatiivse arenguga seotud kulusid nii Lätis kui rahvusvahelises plaanis. Argentiina eeskuju põhjal võib aga öelda, et viivitamine muudab vältimatu krahhi – ja selle negatiivse mõju kogu regioonis – veelgi dramaatilisemaks ja kulukamaks, kirjutab Roubini.