FT: kuidas Läti võiks väljuda fikseeritud valuutakursist

Leht leiab, et vanaviisi edasi ei saa. Fikseeritud kursi kaitsmine sulatab keskpanga reserve ning majandus kukub 20% tempos. Tavaseisukoha järgi sellist deflatsiooni ükski demokraatia välja ei kannata.

Patiseisust on aga väljapääs, kirjutab FT. Läti tarbijad on eurodes laenanud ca 17 miljardit eurot, mis vastab 90%le SKPst. Kui see lattidesse ümber konverteerida ja siis latti 40% devalveerida, tooks see Rootsi pankadele 7 miljardit eurot kahjumit. Teisalt võiksid nende kahjumid kasvada niisama suureks ka ilma devalveerimata – Citigroupi andmeil kasvab halbade laenude osakaal arenevate turgude kriisi puhul tavaliselt 35%le. Läti riik võiks poole kahjumist pankadele kompenseerida näiteks võlakirjadega. Kuna Läti valitsuse võlg on vaid 20% SKPst, saaks Riia seda endale lubada. Euroopa Komisjon võiks anda vajalikud tagatised, arutleb FT.

Tulemuseks oleks majanduse kiirem toibumine, leiab leht. Vähem halbu laene tähendaks pankadele väiksemat rahakaotust kui siis, kui kriis pikalt edasi vinduks. Lätlased aitaks koormat kanda kõrgemate maksude näol.