Ansip: vähemusvalitsus võib toetusega arvestada

Rohelised sooviksid oluliselt muuta Eesti majanduse struktuuri ja kasutada struktuuri muutuste esile kutsumiseks ressursimaksude ja saastetasude tõstmist. Mina olen selles osas märksa ettevaatlikum kui rohelised ja tahan kaaluda, kas see ei mõjuks meie niigi ülekoormatud ja kriisis majandusele negatiivselt. See oht on paraku olemas ja iga samm tuleb väga põhjalikult läbi mõelda.

Millega ma roheliste puhul kindlasti nõus ei ole, on energiatõhususe suurendamise programmi maht. Vabariigi valitsus on elamute soojustamise ja energiaefektiivsuse suurendamise programmiga tegelikult juba alustanud, rohelistel oleks see aga tunduvalt mastaapsem – 10 aasta jooksul tuleks anda garantiisid 10 miljardi krooni ulatuses, mis tähendab 4% riski võimalikku realiseerumist aastas. Teiselt poolt on saadav kasu muidugi ahvatlevalt suur. See on kindlasti küsimus, mis pole seni ei avalikkuses ega riigikogus väga suurt kõlapinda leidnud, kuid millega tasub tegelda. See oleks ka oluline majanduse elavdamise meede, sest tänu programmi mahukusele loodaks arvukalt töökohti ehitussektoris. Samuti on see innovatsiooni kontekstis tulevikku suunatud meede.

Ka maksuküsimustes on meil rohelistega mõningad sarnased arusaamised. Oleme mõlemad huvitatud sellest, et otsesed ja tööjõumaksud oleksid madalamad, tarbimis- ja saastemaksud kõrgemad. Käibemaksu tõusu küsimuses on meil aga erimeelsused - rohelised loodavad need vahendid saada ressursimaksu tõusust.

Rahvaliiduga oleme maha pidanud edukad koalitsioonikõnelused ja oleme leidnud sel määral ühist, et oleksime valmis olnud moodustama ühist koalitsiooni. Ma usun, et nendes jätkub nii palju riigimehelikkust, et nad oma põhimõtete eest endiselt seisavad vaatamata sellele, et ei ole valitsuses, vaid opositsioonis. Seega on mul on põhjust oletada, et ka Rahvaliit on teatud küsimustes valmis vähemusvalitsust toetama.

Meil on vähemusvalitsusi olnud ennegi, aga ega meil sellist konsensuse põhjal otsuste langetamise kultuuri parlamendis ülearu palju pole olnud ja see oleks Eestile isegi kasulik – rohkem läbi rääkida, saada rohkem toetust valitsuse eelnõudele ja kasutada vähem teerulli taktikat.

Esimene proovikivi saab olema töölepinguseadus, mis on rahalises mahus väga suur proovikivi, millega rinda pista.