Rohelised: kõrgemad ressursitasud kataksid töötukassa vajadused

Roheliste ettepanekul on käibemaksu ja tulumaksu tõusu vältides võimalik ressursi- ning kütusetasudest koguda riigieelarvesse üle 4,8 miljardi krooni.

„Neist allikatest on hindade mõõdukate tõusude tagajärjel saadav vajalik lisaressurss sellises ulatuses, mis võimaldab ka töölepinguseaduse jõustada juba kokkulepitud moel,” teatas roheliste eestkõneleja Marek Strandberg eile riigikogu ees kinnitades, et sellise lahenduse puhul pole töölepingu seaduse praegune versioon roheliste jaoks mingi probleem.

Roheliste argumenteerisid oma ettepanekut sellega, et keskkonnatasude ja kütuseaktsiiside tõus mõjutab vähemkindlustatud leibkondi vähem kui ühetaoline käibemaksu tõus, mis ei tagaks aga signaalina majanduse ümberkorraldumist, mida tõusvad ressursitasud aitavad teha palju selgemalt. Samuti saadaks keskkonnatasude tõstmisega lisaks eelarveaukude täitmisele kasu nii majanduse vajalike struktuurimuudatuste käivitamiseks, sotsiaalse ebaõigluse vähendamiseks ja keskkonnaseisundi parandamiseks.

Strandberg märkis, et tänast Eesti majandust ei ole muul moel enam võimalik käima tõmmata. „Ennast ise soost patsipidi välja sikutada nagu Münchhauseni lugudes, ei ole täna võimalik. Me peame käivitama needsamad majandusmehhanismid, mis huupi majandades on tõepoolest tekitanud meile suure hulga probleeme,” lisas Strandberg.

Peaminister Andrus Ansip roheliste ideed ressursi- ja saastetasusid tõsta toetama ei tormanud. „Mina olen selles osas märksa ettevaatlikum kui rohelised ja tahan kaaluda, kas see ei mõjuks meie niigi ülekoormatud ja kriisis majandusele negatiivselt,” ütles Ansip, kelle sõnul on see oht paraku olemas ja iga samm tuleb väga põhjalikult läbi mõelda.

Rahvaliidu aseesimees Kajar Lember ütles Äripäevale, et kuigi kolme erakonna koalitsioonilepingut kokku pannes said töölepinguseadust puudutavad punktid paberile pandud, oli tegemist siiski kompromissiga, kus Rahvaliit pidi järeleandmisi tegema. „Kui nüüd eelnõusid hakata ükshaaval sellest kogumist välja võtma, on need asjad komplitseeritumad ja Rahvaliidul on edaspidi nö oma seisukohta kindlasti rohkem. Eks see keeruliseks muidugi läheb, aga kõik asjad on läbiräägitavad ja seda tulebki hakata tegema,” märkis Lember tunnistades, et töölepinguseadusega on ajalises mõttes tuli takus.

Samas nõustus ta sellega, et töötuskindlustusmakse määra tõstmisest pääsu pole. Võimaliku ressursimaksu tõusu kohta ütles Lember, et kui on näha, et maksutõusudest ei pääse, eelistaks ta mõõdukat varianti ehk tõsta mitut maksu paralleelselt: 1% käibemaksu, 1% tulumaksu ja mõistlikkuse piires ehk ka ressursitasusid. „Meie lähenemine on see, et kirvemeetodil vaid ühele maksule karmi tõusu otsa lajatades ei tohi asjale läheneda,” rõhutas ta lisades, et samal ajal ei tohi endiselt unustada ka kärpimist.

Peaminister Andrus Ansip ütles pärast konsultatsioone roheliste ja Rahvaliiduga, et riigikogus on olemas jõud, kes on teatud tingimustel valmis vähemusvalitsuse eelnõusid toetama, toetus selgub iga konkreetse eelnõu puhul eraldi.

"Meil on vähemusvalitsusi olnud ennegi, aga ega meil sellist konsensuse põhjal otsuste langetamise kultuuri parlamendis ülearu palju pole olnud ja see oleks Eestile isegi kasulik – rohkem läbi rääkida, saada rohkem toetust valitsuse eelnõudele ja kasutada vähem teerulli taktikat. Esimene proovikivi saab olema töölepinguseadus, mis on rahalises mahus väga suur proovikivi, millega rinda pista," nentis Ansip.

Töölepingu seadus jõustub 1. juulil.