Üks pistise ja korruptsiooniskandaal (Patria) pole jõudnud lõppeda, kui juba on lahkuma sunnitud Destia juht Jukka Laaksovirta, kirjutas nädalavahetusel Helsingi päevaleht Hufvudstadsbladet.
See, et kahe suure riigifirma kõrgem juhtkond on korraga tõsiste majanduskuritegude ja võimupositsiooni kuritarvitamise pärast kahtluse all, on väga kahetsusväärne,“ ütles lehele Destia nõukogu esinaine Eeva-Liisa Virkkunen. „Ma ei saa teiste firmade kui Destia kohta seisukohta võtta, kuid see on kahetsusväärne, et neid on rohkem kui üks,“ ütles ta.
YLE telesaate A-Studio andmeil on Laaksovirta praeguse Destia juhiks saamise järel sõlminud kalleid konsultatsioonilepinguid firmadega JMJ Holding-, Teknosijoitus Oy- ja Baltic Cargo Shipping OY. Laaksovirta ja Markku Saarikangase ärisidemeid hoiti tahtlikult salajas, kirjutas leht.
Aasta tagasi sai firma nõukogu asja kohta anonüümse signaali, mida isegi uuriti, kuid Laaksovirta suhtes ei võetud midagi ette.
Destia on endine Tieliikelaitos, aktsiaselts, mis kuulub täielikult Soome riigile. Firma palgal on ligi 2900 töötajat ning läinud aasta käive oli ligi 720 miljonit eurot.
Äripäev kirjutas mai keskel, et kohtuvaidlus mitmesajamiljonilise riigihanke pärast pani teedehiiu Destia Eestis põhitegevuse lõpetama. Soome riigiettevõte leidis, et Eestis on ausal teel võimatu riigihangetel edu saavutada.
Seotud lood
Tänane Äripäev toob lugejateni Põhja
regionaalse maanteeameti korraldatud ühe riigihanke köögipoole ehk selle, kuidas
see riigiamet üritas vägisi mängida hanget tee-ehitajale Aspi.
Kohtuvaidlus mitmesajamiljonilise
riigihanke pärast pani teedehiiu Destia Eestis põhitegevuse lõpetama. Soome
riigiettevõte leiab, et Eestis on ausal teel võimatu riigihangetel edu
saavutada.
Eestist teehanketüli tõttu
lahkunud Soome riigi teefirma Destia tegevjuhti Juukka Laaksovirtat
süüdistatakse selles, et ta on teinud tehinguid äripartneriga.
Tänases Äripäeva juhtkirjas esitatud
süüdistused, nagu oleks Maanteeamet Soome riigifirma Destia vaidlustatud
riigihanke tühistamisega soosinud kodumaiseid firmasid ning kahjustanud Eesti
mainet välismaal, ei pea paika, seisab ameti pressiteates.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.