- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,46%7 363,91
- DOW 30−0,1%51 659,33
- Nasdaq −2,14%25 605,55
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,75
- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,46%7 363,91
- DOW 30−0,1%51 659,33
- Nasdaq −2,14%25 605,55
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,75
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ansip ajab riigi pankrotti
Reformierakonnal on salaplaan majanduskriisist väljumiseks. Euroopa Investeerimispangalt (EIB) laenatav 8,6 miljardit krooni on valitsuse plaanide kohaselt kavas viie aasta jooksul kulutada suurte infrastruktuuriobjektide ehituse rahastamiseks.
Infrastruktuuriprojektide rahastamine on vajalik, kuid kahjuks teeb peaminister Andrus Ansipi valitsus seda valel viisil ja Eesti riigi jätkusuutlikkust ohtu seades.
Eesti riigieelarve lõputu kärpimine ei ole taganud seda, et Eesti riigil oleks tasakaalus eelarve ja meid ei ähvardaks täiendavad kärped.
Kui riigil puuduvad tulud, siis ei suuda riik ju laenu teenindada. Infrastruktuuriobjektidesse investeeritav 8,6 miljardist kroonist laekuks riigile maksudena tagasi ainult osa, mis ei suuda teenindada kogu laenukoormat. Samuti ei ole investeering infrastruktuuri selline, mis hakkab iga-aastaselt otsest maksutulu tootma.
Veelgi hullemaks muutub olukord, kui leiab aset Eesti krooni devalveerimine. Andrus Ansip võib küll rikkis plaadi kombel korrata, et devalveerimist ei tule, kuid tegelikult ei paista tal ju olevat ka alternatiive.
Võtmepäev on 18. oktoober. Ansipi positiivne stsenaarium on devalveerida kohe pärast kohalike omavalitsuste valimisi.
Kuna EIB laen võetakse eurodes, siis krooni devalveerimise korral tuleb põhisummana tagasi maksta mitte 8,6 miljardit krooni, vaid näiteks 10 või 12 miljardit krooni. Valitsuse laenuvõtmise kava võib lõppeda katastroofiga.
Kasvavad maksulaekumised saavad tulla süsteemsest ekspordi arendamisele suunatud majanduspoliitikast, kuid sellist poliitikat koalitsioonil praegu ei ole. Paljureklaamitud eksportivate ettevõtjate toetamise pakett on takerdunud Rein Langi ja Juhan Partsi vastuolude taha ning on ebapiisav. Ettevõtjadki on rõhutanud, et enne on kriis möödas, kui riigi tugi ettevõtjateni jõuab.
Reformierakonna juhitav koalitsioon on praegu SMS-laenajaga võrreldavas tupikseisus - pole raha ega väljavaadet seda teenida, samas tuleb kulusid kanda ja edasi elada.
Samas võib Reformierakond ka riigi tekkivat pankrotti lausa planeerida, sest tõenäoliselt jõuab Eesti riik pankrotiseisu alles siis, kui Reformierakonda enam valitsuses ei ole.
Seega on kaks võimalikku Reformierakonna tegevusvarianti, mis puudutab EIB laenu võtmist ja Eesti jõudmist pankrotiseisu. Esimene variant: reformierakondlik koalitsioon pole pädev hindama, millise olukorra nad 8,6 miljardi kroonise laenu võtmise, devalveerimise ja puuduva majanduspoliitikaga Eesti riigis tekitavad.
Hetkel kuum
Nad elavad üks päev korraga ja kulutavad oma energiat võimul püsimiseks. See seletaks ka Andrus Ansipi vastuolulisi seisukohti majandusküsimustes.
Teise variandi kohaselt prognoosivad reformierakondlased Eesti riigi pankroti saabumist, kuid loodavad selle sündmuse ajastada hetkele, kui nemad võimul ei ole.
Enne võimult minekut pumpavad nad Eesti majandusse hulga laenuraha ja näitavad ennast heategijatena. Pankrot saabuks kellegi teise juhtimise all, mis võimaldaks Reformierakonnal hiljem uue päästjana valitsusse minna. Igal juhul elegantne skeem Reformierakonna populaarsuse päästmiseks.
Andrus Ansip on oma taustalt pankrotihaldur ja maksejõuetuse saabumist haistab ta kilomeetrite taha. Seega on tema mõistes vajalik saavutada puhastav pankrotimenetlus, et siis jälle puhtalt lehelt alustada. Eesti rahvale ei tähendaks selline skeem aga head.
Seotud lood
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele