Lang võrdsustab pangaserveri kokkujooksu katastroofiga

Lang rääkis valitsuse pressikonverentsil, et täna kehtiva seaduse alusel saab eriolukorra välja kuulutada ainult paaril juhul, kui tegemist on näiteks nakkushaiguse või loomataudi plahvatusliku leviku või katastroofiga. Katastroofi mõistet pole aga kuskil lahti seletatud.

Langi selgitusest ilmnes, et teatud juhul võib katastroofiks pidada ka mõne elutähtsa teenuse lakkamist. Sestap sisaldab uus seaduseelnõu elutähtsate teenuste loetelu ja milline ministeerium või asutus selle igapäevase toimimise eest vastutab.

"Taustaks niipalju, et selle sama asja üle, mis asi on see elutähtis valdkond või siis inglise keeles..., selle üle vaidleb ka Euroopa Liit juba aastaid. Ja see teema tuli meile päevakorda seoses küberrünnakutega," rääkis Lang.

"Ja nüüd, kui tõepoolest juhtub niimoodi, et /.../ meil lähevad maha andmesidevõrgud, mereraadiosidevõrgud, kaabellevivõrgud, ringhäälinguvõrgud või telefonivõrgud, on tegelikult tegemist katastroofiga, mis annab valitsusele võimaluse ka eriolukord välja kuulutada," jätkas Lang.

"Ja selle eriolukorra käigus hakkavad juba toimima hoopis teistsugused mehhanismid. Näiteks on seal võimalik rakendada viibimiskeelde, siseneda valdustesse jne, jne selleks, et ühiskonda kaitsta," põhjendas minister. "Nii et ma arvan, et me oleme Euroopa Liidus üks esimesi riike, kes seda kriitilist infrastruktuuri defineerima lähevad."

Lang avaldas samas lootust, et riigikogu kulutab pool aastat välja töötatud katastroofinimekirja kinnitamisele vähe aega. "Meie elu on muutunud drastiliselt. Kui me käsitlesime katastroofina veel võib-olla kümme aastat tagasi või siis, kui põhiseadust kirjutati, seda, et rong sõitis kraavi ja selle tulemusena oli kõik suitsu ja kilde täis, siis täna võib pangaserverite mahajooksmine põhjustada väga ulatusliku kaose," lisas minister.

Langi andmetel on 98% Eesti Panga tehingutest elektroonilised. "Ja pankadel ei ole tegelikult sellist sularahavaru. Inimesed on harjunud ju sularaha välja võtma pangaautomaadist ja kui need ka ei tööta, /.../, jäävad ka pangakontorid sularaha väljaandmisega hätta," rääkis Lang.

"See võib põhjustada ikka väga laiaulutuslikke probleeme, nii et me peame ümber mõtestama, mis on Eestis kriis ja kuidas see tekib, seal peavad olema õiguslikud alused. Päris niimoodi ei saa, et siis tuleb tarkade meeste kogu kokku ja hakkab alles mõtlema, mida edasi teha," kommenteeris Lang.