Eesti reservi võib päevaga väliskriisi peale ära kulutada

"Seaduse rakendamisega ei pruugi kaasneda reaalseid kulutusi. Ka võimalike kulutuste kaasnemine on täna raskesti hinnatav. Nii laenu andmise kui ka osaluste omandamise näol on reeglina tegemist finantseerimistehingutega, mis ei kajastu riigieelarves kuluna," rahustasid seaduse koostanud rahandusministeeriumi finantsturgude osakonna juhataja kt Thomas Auväärt ning rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Veiko Tali seletuskirjas.

Auväärt ja Tali märkisid, et riigigarantiiga kaasneb tegelik kulu üksnes siis, kui see ka praktikas realiseerub. Kulud võivad kaasneda ka finantskriisi vältivate või leevendavate lepingute sõlmimisel teiste riikidega. "Riigipoolsete kulutuste tegemisel finantskriisi olukorras lähtutakse aga alati põhimõttest, et varajane või ennetav sekkumine võib olla ühiskonnale lõppkokkuvõttes aga tervikuna odavam kui pankade nö allavett laskmine," lisasid mehed.

Pole välistatud, et piiriülese finantskriisi puhul lepivad asjasse puutuvad riigid omavahel kiiresti kokku, kuidas kulud jagunevad.

"Seejuures peab kulude jaotamine toimuma õigustatud ja tasakaalustatud kriteeriumite alusel, võttes arvesse kriisi mõju iga riigi majandusele," selgitasid Auväärt ja Tali. "Seetõttu peaks kriisijuhtimise raamistik peaks olema samuti kooskõlas üleüldise järelevalvekorraldusega EL-s ning kriiside ennetamise korraldusega."