- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,51%7 714,94
- DOW 300,17%53 553,43
- Nasdaq 1,14%26 428,26
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,51%7 714,94
- DOW 300,17%53 553,43
- Nasdaq 1,14%26 428,26
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksuamet: keskmine palga väljamakse oli 12 168 krooni kuus
2008. aasta IV kvartali keskmine väljamakse
oli 12 168 krooni kuus, teatas maksu- ja tolliamet.
Eelmise aasta IV kvartalis oli keskmine väljamakse töötaja kohta Eestis 12 168 krooni, samas kogu aasta keskmine väljamakse töötaja kohta oli 10 163 krooni.
2008. aasta oktoobri, novembri ja detsembri jooksul füüsilistele isikutele tehtud väljamaksete summa oli kokku ligi 21,888 miljardit krooni ning seda maksti kokku 599 578 isikule.
Võrreldes 2007. aasta IV kvartaliga kasvas keskmine väljamakse 8,7 %, siis oli vastav summa 11 189 krooni. 2008. aasta III kvartalis oli keskmise väljamakse suurus 10 999 krooni kuus.
Kui 2007. aasta keskmine väljamakse oli ühe töötaja kohta 8831 krooni kuus, siis 2008. aastal oli keskmine väljamakse kuus 15,1 % võrra suurem - 10 163 krooni töötaja kohta. Kokku tehti maksu- ja tolliameti andmetel 2008. aastal töötajaile väljamakseid 85,730 miljardi krooni väärtuses kokku 702 995 isikule.
2008. aasta viimase kolme kuu mediaanväljamakse oli 9830 krooni kuus, kogu aasta mediaanväljamakse oli 8069 krooni kuus ühe töötaja kohta.
Mediaanväljamakse on summa, millest väiksemate tasude ja suuremate tasude saajate hulk on võrdne.
Maksu- ja tolliamet (MTA) jätkab kvartaalsete brutoväljamaksete statistika avaldamist, et informeerida avalikkust tööandjate tehtud väljamaksete suurusest töötajatele. Keskmises väljamakse numbris sisalduvad palk ja muud tulumaksuga maksustatavad tulud, mida tööandjad deklareerivad tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodiga 01.
Statistikaameti (SA) ja MTA andmed ei ole võrreldavad, kolm peamist erinevust metoodikate vahel on:
1. Tasuliigid - SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.
2. Ajaline nihe - SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, mil see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest 2 korda suurema väljamakse.
Hetkel kuum
3. Töötajate arv - osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga.
Maksuamet võtab arvesse kõik isikud, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata, kas väljamakse on isikule tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinud isik on arvel sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud).
Seotud lood
Keskmine brutokuupalk oli mullu
neljandas kvartalis 13 117 krooni, tõustes üle-eelmise aastaga võrreldes
6,9%.
Äripäev koostas maksuameti andmetele
tuginedes ülevaate inimeste 2008. aasta tulude kohta.
Tegevusaladest oli palgakasv kõrgeim
hariduse, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse ning tervishoiu ja
sotsiaalhoolekande valdkonnas, teatas rahandusministeerium.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Enimloetud
2
5
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Viimased uudised
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele