• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 1000,14%10 443,88
  • Nikkei 225−0,88%69 174,97
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,88
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 1000,14%10 443,88
  • Nikkei 225−0,88%69 174,97
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,88
2008. aasta IV kvartali keskmine väljamakse oli 12 168 krooni kuus, teatas maksu- ja tolliamet.
Eelmise aasta IV kvartalis oli keskmine väljamakse töötaja kohta Eestis 12 168 krooni, samas kogu aasta keskmine väljamakse töötaja kohta oli 10 163 krooni.
2008. aasta oktoobri, novembri ja detsembri jooksul füüsilistele isikutele tehtud väljamaksete summa oli kokku ligi 21,888 miljardit krooni ning seda maksti kokku 599 578 isikule.
Võrreldes 2007. aasta IV kvartaliga kasvas keskmine väljamakse 8,7 %, siis oli vastav summa 11 189 krooni. 2008. aasta III kvartalis oli keskmise väljamakse suurus 10 999 krooni kuus.
Kui 2007. aasta keskmine väljamakse oli ühe töötaja kohta 8831 krooni kuus, siis 2008. aastal oli keskmine väljamakse kuus 15,1 % võrra suurem - 10 163 krooni töötaja kohta. Kokku tehti maksu- ja tolliameti andmetel 2008. aastal töötajaile väljamakseid 85,730 miljardi krooni väärtuses kokku 702 995 isikule.
2008. aasta viimase kolme kuu mediaanväljamakse oli 9830 krooni kuus, kogu aasta mediaanväljamakse oli 8069 krooni kuus ühe töötaja kohta.
Mediaanväljamakse on summa, millest väiksemate tasude ja suuremate tasude saajate hulk on võrdne.
Maksu- ja tolliamet (MTA) jätkab kvartaalsete brutoväljamaksete statistika avaldamist, et informeerida avalikkust tööandjate tehtud väljamaksete suurusest töötajatele. Keskmises väljamakse numbris sisalduvad palk ja muud tulumaksuga maksustatavad tulud, mida tööandjad deklareerivad tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodiga 01.
Statistikaameti (SA) ja MTA andmed ei ole võrreldavad, kolm peamist erinevust metoodikate vahel on:
1. Tasuliigid - SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.
2. Ajaline nihe - SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, mil see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest 2 korda suurema väljamakse.
3. Töötajate arv - osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga.
Maksuamet võtab arvesse kõik isikud, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata, kas väljamakse on isikule tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinud isik on arvel sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud).

Seotud lood

Uudised
  • 25.02.09, 08:10
Keskmine palk kerkis 6,9 protsenti 13 100 kroonini
Keskmine brutokuupalk oli mullu neljandas kvartalis 13 117 krooni, tõustes üle-eelmise aastaga võrreldes 6,9%.
Uudised
  • 25.02.09, 16:08
Vaata, mitu inimest sai sinuga sama palju palka!
Äripäev koostas maksuameti andmetele tuginedes ülevaate inimeste 2008. aasta tulude kohta.
Uudised
  • 25.02.09, 14:28
Hariduses palgakasv kõige kõrgem
Tegevusaladest oli palgakasv kõrgeim hariduse, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas, teatas rahandusministeerium.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 15:29
Põllumees ei osta enam toodet, vaid kindlustunnet
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele