Keskmine palk kerkis 6,9 protsenti 13 100 kroonini

Alates 1993. aastast oli brutokuupalga kasv nii väike viimati 2004. aasta esimeses kvartalis (6,5%), teatas statistikaamet.

Kui reaalpalga kasv, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, jäi teises ja kolmandas kvartalis kolme protsendi piiresse, siis aasta viimases kvartalis langes reaalpalk 1,3%. Samuti vähenes detsembri lõpu seisuga 2007. aasta lõpuga võrrelduna palgatöötajate arv 4%.

Keskmine brutokuupalk tõusis neljandas kvartalis enim hariduse, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal (vastavalt 16,0%, 15,8% ja 13,8%). Palk langes kalapüügis ja ehituses (9,6% ja 0,8%).

Keskmine palk oli oktoobris 12 816 krooni, novembris 13 179 kr ja detsembris 13 382 kr.

Kõrgeim oli keskmine palk finantsvahenduses (21 118 kr), järgneb avalik haldus 17 866 krooniga. Kõige madalam oli keskmine palk hotellides ja restoranides – 8139 kr.

2008. aasta neljandas kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 17 786 kr. Aasta varasemaga võrreldes tõusis keskmine tööjõukulu töötaja kohta 7,7%. Enim suurenes tööjõukulu metsamajanduses (16,8%) ja langes kalapüügis (9,1%).

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2008. aastal oli valimis 11 089 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata.

Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.