SAS: tahame liigse müüa võimalikult kiiresti

SASi põhihuvi Balti riikides oli airBaltic, mis tuli müüa sel põhjusel, et SASil ei olnud võimalik firmas kontrollosalust saada. Osaluse müügist sai SAS 216 miljonit Rootsi krooni, mis tõi firmale kasumit 169 miljonit Rootsi krooni, ütles firma finantsjuht Mats Lönnqvist.

Kogu kontserni tulemust kommenteerides ütles Jansson, et see on „õudne tulemus“, kuid lisas, et suur osa sellest on tingitud Spanarist, mis tänaseks on müüdud ja olukord n-ö kontrolli all.

Seletades kahjumit kiht kihi haaval nagu sibulat koorides, ütles Jansson, et kõigest hoolimata on suure kahjumi südames siiski baas, mis on suhteliselt terve ja millele SAS rajab nüüd oma uue strateegia. Ka see "tuumik" on praegu miinuses, kuid nende kuludega on võimalik toime tulla.

Põhjusi, miks see strateegia õnnestuma peaks, loetles Jansson kolm – SAS on üks väheseid lennufirmasid Europas, mis teenib kasumit lühikestelt lennuliinidelt, firma on saanud „ajaloolise“ kokkuleppe ametiühingutega, kes varem lennufirma plaanidesse kaikaid kodaraisse loopisid, ning kolmandaks – firma jätkab lihtsustatud struktuuriga, kus rivaalitsevate tütarfirmade asemel hakkab olema üks firma, kus kiireneb ja lihtsustub otsuste vastuvõtmine.

Uue strateegia põhijooned on, et SAS keskendub tulevikus Põhjala turule, kust SAS alguse sai ja kus praegu on firma turuosad 20–40%, teenindab senisest enam ärikliente ning korraldab sellest lähtudes ümber ka oma lennuliinid.

Uue strateegia elluviimiseks korraldab SAS uusemissiooni 6 miljardi Rootsi krooni ulatuses.

Küsimusele, kas SAS suudab jätkata iseseisva firmana, vastas Jansson, et praegu plaanib firma 100% keskenduda uue strateegia elluviimisele. Samas ei ole iseseisvaks jäämine „eesmärk omaette“.