- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,8
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,8
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riik haarab viimase vaba raha järele
Aastaid silmaterana hoitud ning praeguseks
7,2miljardiliseks kasvanud stabiliseerimisreserv võidakse lähiajal kasutusele
võtta, sest ülejäänud riigireservid sulavad kevadisest lumest nobedamalt.
Rahandusminister Ivari Padar ütles riigikogus, et stabiliseerimisreservi, kassareservi ja teisi reserve oli aasta lõpus kokku 15,3 miljardit krooni. Lisaks 5 miljardi jagu haigekassa ja töötukassa reserve, mida aga jooksvateks kulutusteks kasutada ei saa.
Kui novembris ulatus riigireservide kogumaht koos haigekassa, töötukassa ja KredExi rahaga 25 miljardi kroonini, siis kuu ajaga - aasta lõpuks - haihtus reservidest 5 miljardit krooni.
Säästudest 7,2 miljardit seisab stabiliseerimisreservis, mida saab praeguse seisuga kasutada ainult eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra väljakuulutamise järel. Et aastaid kogutud rahale saaks vaesel ajal ikkagi kiiresti näpud taha, on riigikogus muutmisel riigieelarve, parlamendi kodu- ja töökorra ja eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadus. Kolmapäeval läbis eelnõu riigikogus esimese lugemise. Valutult.
Eelnõu seletuskirja järgi on muudatuste eesmärk "suurendada Eesti riigi valmisolekut võimalike finantskriiside vältimiseks või leevendamiseks". Kui Eesti riik peaks täna finantskriisi leevendama, võtaks reservide kasutusele võtmine aega vähemalt kaks nädalat. Praegu kehtivas riigikogu kodu- ja töökorra seaduses on aga juba ette nähtud kiirmenetlusprotseduurid. Kõnealuse eelnõuga laiendatakse seda erikorda ka finantskriisi olukorras tegutsemisele. Eelnõu järgi kuluks stabiliseerimisreservi 7 miljardi krooni käikuvõtmiseks aega kõigest üks päev.
Padar: keeruline aeg nõuab kiireid otsuseid
Minister Padar lisas riigikogus esinedes, et keerulistel ja rasketel aegadel tulebki teha kiireid otsuseid.
"Kui on vaja suruda üks arutelu ühe päeva sisse, siis see eeldab, et kogu see informatsioon omandatakse küllalt lühikeses ajavahemikus. Kõik senised otsustused, mida erinevad Euroopa Liidu liikmesriigid on oma pankade päästmiseks teinud, on tehtud piiratud ajalises ruumis, ütleme tavaliselt pühapäeva pärastlõunal," rääkis Padar.
Endine rahandusminister ja stabiliseerimisreservi isa Mart Opmann kurtis, et kuigi seadusemuudatused on praegust majandusolukorda silmas pidades õilsad, ei lugenud ta eelnõust välja finantskriisi definitsiooni ehk millisel juhul ikkagi 7,2 miljardit kasutusele võetakse.
"Ühtpidi on igati positiivne, et raskel ajal teeb valitsus kõik selleks, et ootamatu kriisi ajal oleks võimalik hästi kiiresti reageerida. Kui on ikka sisuline probleem, siis ei ole aega kaks nädalat menetleda ja küsimusi esitada. Ma kujutan ette, mis siis riigikogus lahti läheks…," arutles Opmann.
Teisalt paneb ta otsustajatele südamele, et ei mindaks kergema vastupanu teed.
"Kui mina oleksin rahandusminister, siis oleksin enne kõik teinud, et see kaheksa või mingi muu arv miljardeid kokku saada, ja alles seejärel hakanud stabiliseerimisreservi eelnõuga tegelema. Nüüd võib tekkida selline olukord, arvestades kahtede valimiste aastat, et tekib suur kiusatus. Ei suudeta karmilt kärpida - vaieldakse-vaieldakse -, aga ühel hetkel on üha enam raha vaja ja siis minnaksegi likviidse stabiliseerimisreservi kallale," kirjeldas eksminister kurvemat käitumisvarianti.
Hetkel kuum
Veskimägi: riik ei peaks tegema üleööotsuseid
Riigikogu majanduskomisjoni liikme Taavi Veskimägi arvates ei ole riigi rahanduses isegi praegusel raskel ajal vaja nn üleööotsuseid teha.
"Seega, mingit erakorralist menetlusprotseduuri stabiliseerimisreservi kasutusele võtmiseks pole vaja. Kui nii peaks minema, siis on keegi jälle midagi totaalselt maha maganud! Üleöömeetmeid on vaja kasutada finantssektori jaoks. Eesti finantssektori eripära on aga see, et 98% ulatuses omavad turgu teiste Euroopa Liidu riikide pankade tütred ja filiaalid," märkis Veskimägi.
"Eestis oleks finantskriis siis, kui näiteks suurimat turgu ja hoiuste osa omav pank satuks raskustesse. See mõjutaks rängalt kogu majandust, ja ilmselt siis tuleks koos emapanga asukohariigiga astuda erakorralisi samme," arvas Veskimägi. Ta kardab, et 12 aasta jooksul kogutud stabilisatsioonireserv süüakse kergema vastupanu teed minnes lihtsalt ära.
"Suure tõenäosusega peame kasutama isegi arvestatava eelarvekärpe korral stabiliseerimisreservi lihtsalt eelarvekulude finantseerimiseks. Mida suurema kulude kärpe teeme, seda kauem reservidest jätkub. Eesmärk peaks olema ajada tulud-kulud niimoodi tasakaalu, et 2009-2010 saaksime tulusid ületavad kulud kassa- ja stabiliseerimisreservi vahenditega finantseeritud. Kui suudame jääda 3 protsendi defitsiidi piiresse neil kahel aastal, saame olemasolevate reservidega hakkama," ennustas endine rahandusminister.
Suurinvestor Heldur Meeritsa hinnangul ei ole Eestis küll veel nii lootusetut majandusseisu ega finantskriisi, et stabiliseerimisreservi peaks otsast kulutama hakkama.
"Ma saan aru, et luuakse võimalus, aga kui on loodud võimalus, siis kardetavasti võib tekkida ka kiusatus. Praegu on meil ju täiesti reaalne võimalus negatiivse eelarvega kulud kontrolli alla saada," arutles Meerits.
Seotud lood
Valitsus eesotsas peaminister Andrus
Ansipiga saatis täna riigikokku eelnõu viimase vaba
raha, stabiliseerimisreservi vahendite kasutuselevõtmise kohta.
"Praegune kriis Balti riikide majandustes
on vähemalt sama halb kui 1997.–1998. aasta Aasia kriis või 2001.–2002. aasta
Argentina kriis," tõdes Danske Banki peaanalüütik Lars Christensen.
Meie töömaht kasvab sel aastal võrreldes
mullusega 2,17 korda, samas jäävad tegevuskulud eelmisele aastale juba
alla, rääkis PRIA peadirektor Jaan Kallas järjekordsest kulutuste piiramise
nõudest.
Rahandusminister Ivari Padar ütles tänaste
negatiivse eelarve koostamise kõneluste järel, et vähemalt kuue miljardi
kärpimisega saab valitsus hakkama.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele