Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Laenuvõlgadest üle poole kinnisvara-, ehitus ja tarbimislaenud
Eesti pankade viivislaenudest üle poole
moodustavad kinnisvara-, ehitus ja tarbimislaenud.
Üle 60 päeva viivises olevate laenude osakaal tõusis detsembri lõpuks 2,9 protsendini laenuportfellist novembri 2,5 protsendi tasemelt, teatas Eesti Pank.
Viivislaenude tõus on keskpanga teatel kooskõlas majanduskeskkonna muutuste prognoositud mõjuga ega ohusta pankade usaldusväärsust.
Viivislaenude osakaal on kõrgem ettevõtete kinnisvara ja ehituse sektorites ning tarbimislaenude puhul, mis kokku moodustavad rohkem kui poole üle 60 päeva viivises olevate laenude mahust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pankade kõrge kapitaliseeritus on piisav, et toime tulla ka võimalike suurenevate laenukahjumite korral, märkis Eesti Pank.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.