Eesti pangaliidu esimehe Aivar Rehe arvates
peame praegu võitlema selle eest, et laenuraha juurdekasv säiliks.
"Ka nullkasv on väga hea tulemus," kommenteeris Rehe aripaev.ee-le. "Väga tõsine töö seisab veel ees, et säilitada seda laenuressurssi."
Rehe sõnul laenukraanid kinni ei lähe. "Kui majandustegevus käib, siis ikka tahetakse mingisuguses mahus laene saada. Praegu on lühiajalised ressursid rohkem hinnas kui pikaajalised investeeringud. Ettevõte ei mõtle palju mitme aasta perspektiivis, vaid keskendutakse sellele, et rahavood oleks kontrolli all," märkis Rehe.
Rehe sõnul pole aasta teise poole laenuraha juurdekasvu ärakukkumine veel väga dramaatiline, sest see oli ikka veel positiivne, mitte negatiivne. Samuti ei tasu deposiitide detsembrikuu mahu kasvule olulist rõhku panna, kuna aasta viimases kvartalis vähenes deposiitide maht 0,1 miljardi võrra.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kuna SKP kasvu prognoosid on negatiivsed ja
pangandus on tsükliliselt rohkem mõjutatud sektor kui teised, on
raske ennustada selleks aastaks tulemuste kasvu, ütles Swedbanki
juht Priit Perens.
Eesti pankade viivislaenudest üle poole
moodustavad kinnisvara-, ehitus ja tarbimislaenud.
SEB aktiivsete klientide nimistusse on
lisandunud mitmeid uusi rahvusvahelisi ettevõtteid, ütles SEB
ettevõtluspanganduse valdkonna juhi asetäitja Allan Parik.
Eesti ettevõtetele ja eraisikutele antud
laenu- ja liisingujääk vähenes detsembris 2,3 miljardi krooni ehk 0,9 protsendi
võrra.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.