Rootsi rahandusminister: finantskriisi teine raund

Rootsi valitsus kavandab Borgi sõnul täiendavaid majanduse ergutamise meetmeid, kuid riigieelarve defitsiidi kasvu 3-5 protsendile ei kavatse Rootsi valitsus lubada. „Kui seda teha ja siis majanduskasv ikka mõõnama jääb või tekivad pankadel probleemid, käriseks defitsiit hõlpsasti 7-8 protsendile,“ ütles Borg.

Rootsi majanduslehe Dagens Industri analüütik Mattias Mauritzon kirjutab täna lehes Rootsi pankade laenukahjumite võimalikust kasvust. Handelsbankenil on 3,9% laenudest antud Suurbritanniasse, mille majandus on suurtes raskustes. Nordeal on 24% laenudest Taanis, mille majandus läinud aastal ELi riikidest esimesena langusesse läks ning kus detsembris kasvasid kiiresti nii firmade pankrotid kui ka kinnisvara sundmüügid. Rida väiksemaid Taani panku on pankrotti läinud ning äsja võttis Taani valitsus – nii nagu ka Suurbritannia valitsus – vastu uue pankade päästmise abipaketi.

Swedbankil ja SEB-l on peamine murekoht Balti riikidesse antud laenud. Lisaks on Swedbank 18,4 miljardit ja 12 miljardit Rootsi krooni laenanud vastavalt Ukrainasse ja Venemaale, mille mõlema majandus on raskes seisus. SEB jälgib murega Saksamaa majanduse vähikäiku – 24% SEB laenudest on Saksamaal.

Prognoosi järgi kasvavad Rootsi nelja suurpanga laenukahjumid tänavu 24 487 miljonile Rootsi kroonile (mullu andmebaasi Factset andmeil 8334 miljonit Rootsi krooni), mis teeb keskmiselt 0,33% laenuportfellist. See võib tunduda suur number, kirjutab Mauritzon, kuid UBS panga prognoosi järgi kannatavad Rootsi pangad välja laenukahjumite kasvu 1,02-1,28 protsendile, enne kui miinusesse minek ähvardab. Hea uudis on, et intressid pankadevahelisel laenuturul on läinud sügisega võrreldes alanenud. Pankade aktsiad jäävad aga esialgu surve alla, kirjutas DI.