• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
Rootsi rahandusminister Anders Borg näeb ohtu, et reaalmajanduse kriis annab pankadele uue hoobi ja finantskriisis tuleb uus raund, kirjutas Rootsi uudistebüroo Direkt.
„Pean seda tõenäoliseks,“ ütles Borg eile peale ELi rahandusministrite kohtumist Brüsselis. Tööpuuduse kasv, majandusaktiivsuse langus, kahanevad kasumid ja pankrotid võivad raskustes pankadele anda uue löögi.
„See näitab veel kord, et tuleb rakendada jõulisi meetmeid pangandussüsteemi stabiliseerimiseks,“ ütles Borg.
Esmaspäeval avaldas Euroopa Komisjon väga sünge ELi majandusväljavaadete prognoosi. ELi SKP kahaneb tänavu 1,8% ning 16 riiki on juba rikkunud ELi eelarvedistsipliini reegleid.
Rootsi valitsus kavandab Borgi sõnul täiendavaid majanduse ergutamise meetmeid, kuid riigieelarve defitsiidi kasvu 3-5 protsendile ei kavatse Rootsi valitsus lubada. „Kui seda teha ja siis majanduskasv ikka mõõnama jääb või tekivad pankadel probleemid, käriseks defitsiit hõlpsasti 7-8 protsendile,“ ütles Borg.
Rootsi majanduslehe Dagens Industri analüütik Mattias Mauritzon kirjutab täna lehes Rootsi pankade laenukahjumite võimalikust kasvust. Handelsbankenil on 3,9% laenudest antud Suurbritanniasse, mille majandus on suurtes raskustes. Nordeal on 24% laenudest Taanis, mille majandus läinud aastal ELi riikidest esimesena langusesse läks ning kus detsembris kasvasid kiiresti nii firmade pankrotid kui ka kinnisvara sundmüügid. Rida väiksemaid Taani panku on pankrotti läinud ning äsja võttis Taani valitsus – nii nagu ka Suurbritannia valitsus – vastu uue pankade päästmise abipaketi.
Swedbankil ja SEB-l on peamine murekoht Balti riikidesse antud laenud. Lisaks on Swedbank 18,4 miljardit ja 12 miljardit Rootsi krooni laenanud vastavalt Ukrainasse ja Venemaale, mille mõlema majandus on raskes seisus. SEB jälgib murega Saksamaa majanduse vähikäiku – 24% SEB laenudest on Saksamaal.
Prognoosi järgi kasvavad Rootsi nelja suurpanga laenukahjumid tänavu 24 487 miljonile Rootsi kroonile (mullu andmebaasi Factset andmeil 8334 miljonit Rootsi krooni), mis teeb keskmiselt 0,33% laenuportfellist. See võib tunduda suur number, kirjutab Mauritzon, kuid UBS panga prognoosi järgi kannatavad Rootsi pangad välja laenukahjumite kasvu 1,02-1,28 protsendile, enne kui miinusesse minek ähvardab. Hea uudis on, et intressid pankadevahelisel laenuturul on läinud sügisega võrreldes alanenud. Pankade aktsiad jäävad aga esialgu surve alla, kirjutas DI.

Seotud lood

Uudised
  • 20.01.09, 09:35
Arvamus: Rootsi pangad peavad Balti peo eest maksma
Rootsi pangad, mis reitinguagentuuri S P sõnul on sisuliselt Balti riikide rahapoliitikat suunavad keskpangad, on käitunud väga vastutustundetult ning peavad selle eest maksma, kirjutab Rootsi majanduslehe Dagens Industri analüütik Gunnar Örn oma tänases kommentaaris.
Uudised
  • 20.01.09, 17:17
Euroopa Liidu rahandusministrid: riikide rahanduslik suutlikkuse piir on käes
Brüsselis kogunenud ELi rahandusministrid tõdesid, et riikide rahanduslik suutlikkuse piir on käes, krediidipakkumised kokku kuivanud ning nüüd tuleb hakata kokku hoidma.
Uudised
  • 11.01.09, 09:29
Rootsi pangad võivad vajada rahasüsti
Ühel või mitmel Rootsi suurpangal tuleb ilmselt alanud aastal oma omanikelt raha juurde küsida, kirjutab Rootsi päevalehe Svenska Dagbladet majandusuudiste portaal.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 11:54
Martins Sulte: investeeringute pikk nimekiri ei tähenda veel mitmekesist portfelli
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele