Brüsselis kogunenud
ELi rahandusministrid tõdesid, et riikide rahanduslik suutlikkuse piir on
käes, krediidipakkumised kokku kuivanud ning nüüd tuleb hakata kokku
hoidma.
Kohtumiselt naasnud rahandusminister Ivari Padari sõnul ei nähta siiski mitte kõige mustades toonides ning tuntakse heameelt finantssektori püsimajäämisest keset tõsist ja ilmselt süvenevat majandussurutist.
„Teemade ja väljakutsete rohkus ning raskus on mõjunud tegelikult üksmeelele ja koostööle toniseerivalt,” tõdes Padar pika arutelu vaimu hinnates.Rahandusministrid tõdesid, et sügisel püstitatud ülesanne ühenduse pangandussüsteemi ellujäämise tagamiseks on praeguseks edukalt lahendatud ning see on märkimisväärne saavutus.Kriis pole siiski möödas, sest laenuturu kokkukuivamine ning sellest osaliselt johtuvad ja süvenevad probleemid reaalmajanduses kestavad. Laenupakkumise tagamiseks otsustasid ministrid anda täiendavaid tõukeid pangandussektorite garantiide toimimiseks nendes riikides, kus need sisse on seatud.Reaalmajanduse ergutamiseks väljakuulutatud üle-Euroopalise elavdamisplaani hindamisel nenditi, et Euroopa Liit on võetud kohustuse ehk 1,5 protsenti SKPst üldjoontes täitnud. „Ometi on kõigil tänaseks selge, et rahanduslik suutlikkuse piir on käes. Järgmine ülesanne liikmesriikidele on pigem fiskaalpoliitilise suutlikkuse taastamine stabiilsuse ja kasvu pakti raames ehk lihtsalt öeldes kokkuhoid,” hindas Padar homseid väljakutseid.Kohtumisel andsid Euroopa Komisjoni ja Slovakkia esindajad ka lühiülevaate euro edukast kasutuselevõtust Slovakkias, samuti kinnitati järeldused Lääne-Balkani investeerimisraamistiku osas, mis aitaks edaspidi hõlbustada investeerimist nimetatud piirkonda. Vähendatud käibemaksumäärade osas on kavas lähikuudel pidada sisukaid diskussioone, et märtsis toimuval Euroopa Ülemkogul saavutatud tulemustest aru anda.Rahandusministrid kiitsid heaks ka Läti abiprogrammi ning hindasid Läti valitsuse reforme ning pingutusi erakordselt tõsiseks ning sisuliseks.
Seotud lood
Rootsi rahandusminister Anders Borg näeb
ohtu, et reaalmajanduse kriis annab pankadele uue hoobi ja finantskriisis tuleb
uus raund, kirjutas Rootsi uudistebüroo Direkt.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.