Arvamus: Rootsi pangad peavad Balti peo eest maksma

Rootsi pangad on destabiliseerinud Balti riigid majanduslikult ning perspektiivis võib-olla ka poliitiliselt, kirjutab Örn. Tohutu laenukasv pole läinud riikide konkurentsivõime tõstmiseks, vaid on viinud selleni, et Riias on elanike kohta rohkem maastureid ja korteri ruutmeetri hind kallim kui Stockholmis. Nüüd on olukord muutunud ning nii nagu läbikukkunud keskpankurid ennemuiste, on ka SEB ja Swedbanki juhid jõudnud, kerjakauss käes, IMFi ukse taha, kirjutab Örn.

IMFi abi eest oli Lätil, nii nagu Argentinal enne kollapsi 2002. a, valida, kas devalveerida latt või alandada palku, et taastada riigi konkurentsivõime. Läti valitsus valis palkade alandamise tee. Probleem on aga selles, et lätlaste valuutalaenude väärtust ei muuda ei lati devalveerimine ega palkade langetamine. Nii pole lätlaste jaoks siulist vahet. Nagu väidab läinud aasta Nobeli majanduspreemia laureaat Paul Krugman: „Nominaalne devalveerimine ja reaalne väärtuse vähenemine, mis saavutatakse deflatsiooni abil, peaks võlgade tagasimaksmise koha pealt andma sama efekti.“

Suur vahe Läti ja Argentina vahel on suurus. Läti on nii väike, et Euroopa Liidule ei valmista lati toetamine kaugeltki nii suurt raskust, kui valmistas Argentina naabritele peeso kursi toetamine. Risk on aga selles, et Euroopa Keskpank ei taha luua pretsedenti. Läti järel võivad abi küsima tulla Kreeka, Hispaania, Iirimaa…… Sakslastele on selline stsenaarium alati valuutaliidu hirmuunenägu olnud – et Saksmaa peab laskma rahatrükimasinail käia, et distsipliini käest lasknud teisi rahaliidu liikmeid välja aidata.

IMF lubas Lätil jätta latt devalveerimata, kuid otsus ei olnud üksmeelne. Kui Läti siiski devalveerib, tuleks sundkorras eurost lattidesse konverteerida ka lätlaste valuutas võetud laenud, kirjutab Örn. Sellest tekkiv valuutakahju lööb otse SEB ja Swedbanki majandustulemuste pihta, kuid on Örni sõnul õigustatud – pankade aktsionärid peavad osa laenupeo arvest kinni maksma.