Vene president Dmitri Medvedev noomis eile
peaminister Vladimir Putinit liiga aeglase tegutsemise pärast majanduse
turgutamisel, kirjutab Financial Times.
Medvedev teatas, et vaid 30 protsenti oktoobris kinnitatud valitsuse kriisivastasest programmist on täide viidud. "Peame teadvustama, et praegusel hetkel täidetakse planeeritud meetmeid oodatust aeglasemalt ning mis tähtsam – aeglasemalt, kui praegune olukord nõuab," rääkis Medvedev.
Kuigi nii venelased, kui teatav osa muust maailmast on seni olnud veendunud, et Medvedev mängib Venemaa poliitikas pigem teist viiulit, ei pruugi see tegelikkuses nii selge olla. Eelmisel kuul sõnas president, et kogu vastutus olulistes otsustes Venemaal lasub just temal ning ta ei saa seda mitte kellegagi jagada, mida majandusleht võtab sõnumina peaminister Putinile.
Eilne sõnavõtt toimus pärast Vene keskpanga otsust lasta rublal taas dollari/euro valuutakorvi vastu langeda, mis viis valuuta 1,1protsendilisele vajumisele. Ühe dollari eest peab Venemaal välja käima juba 30,5 rubla.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Alates 11. novembrist 2008 on eilne kursi muutus kolmeteistkümnes väärtuse minilangus, kirjutab Financial Times.
Vene keskpanga arvates hävitaks üks suur devalveerimine kindluse ja võiks tekitada paanikat. Alates augustikuisest tipust enne Gruusia sõda on rubla väärtus langenud juba 20 protsenti.
Seotud lood
Venemaa president Dmitri Medvedev kinnitas
mitmele telekanalile antud aastalõpuintervjuus, et Moskva huvides ei ole
gaasikraane kinni keerata, vaid saada raha.
Interfaksi andmetel kutsus Venemaa
president Dmitri Medvedev täna ärimaailma antikošmaarsete meetmete
väljatöötamisele, mille hulka kuuluvad muuseas ka kriminaalvastutus firmade
agressiivse ülevõtu eest ning pankade kohustus jagada laene n-ö riigiabina.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.