- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus seadus: pärid automaatselt kadunukese võlad
Kui seadusejärgne pärija ei teata kolme kuu
jooksul, et loobub kadunukese varast ja kohustustest, saab temast automaatselt
vara omanik. Seejuures võivad pärandiga seotud kohustused ületada vara
väärtust.
Justiitsministeeriumi teatel hakkas 1. jaanuarist kehtima uus pärimisseadus, mis asendas seni kehtinud vastuvõtusüsteemi loobumissüsteemiga. Pärand läheb pärast kolmekuulise tähtaja möödumist pärijale üle, kui ta pole teatanud soovist pärandit vastu võtta.
Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõuniku Vaike Murumetsa sõnul on praktilisest küljest kõigi pärimisega kokku puutuvate isikute jaoks üheks oluliseks muudatuseks ka uus pärimistunnistus. „Võrreldes tänase tunnistusega, millel on üksikasjalikult kirja pandud teadaolev pärandvara, tundub uus pärimistunnistus üsna tühi, sest sellele märgitakse ainult pärijad ja nende mõtteliste osade suurused pärandvaras. Üldõigusjärgluse põhimõtte kohaselt kuulub pärandvara tervikuna st nii õigused kui ka kohustused pärijale, sõltumata sellest, mis on kirjas pärimistunnistusel.“
Harjumatult tühi pärimistunnistus ei tähenda siiski, et pärija saab notari käest ainult selle tunnistuse ja peab siis pärandvara ise otsima hakkama, selgitas Murumets. „Pärimismenetluses teeb notar päringud nii vararegistritesse kui pankadesse. Saadud andmete põhjal saab pärima õigustatud isik kõigepealt otsustada, kas võtta üldse pärand vastu või loobuda sellest. Kuna pärimine tähendab ka kõigi pärandaja varaliste kohustuste omandamist, siis vajab see otsus tõsist kaalumist.“
Vana seaduse puhul oli sageli probleemiks ka see, et seadusjärgne pärija elas küll pärandajaga koos ja asus pärast pärandaja surma pärandvara kasutama, kuid ei kiirustanud pärimise vormistamisega. Kuna seadus nägi pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks ette 10 aastat, valitses senikaua kõigi ümbritsevate jaoks õiguslik ebamäärasus. Uue pärimisseaduse järgi on sellises olukorras juba kolme kuu möödudes selge, kas pärija on pärandi vastu võtnud või mitte. Vajadusel saab huvitatud isik, näiteks korteriühistu või kohalik omavalitsus, ise algatada ka pärimismenetluse pärija välja selgitamiseks.
Uus seadus näeb ette ka senisest selgemad eeskirjad notaritele pärimismenetluse läbiviimiseks. Samuti täiendati pärimisregistrit reguleerivaid sätteid, pärimisregistrist on uue seaduse kohaselt võimalik teada saada ka seda, kellele on pärimistunnistus välja antud, s.t kes on pärija.
Seotud lood
Kolmekuuline tähtaeg pärandist loobumiseks
hakkab kulgema mitte pärandaja surmast, vaid hetkest, kui pärima õigustatud isik
on oma pärimisõigusest teada saanud, vastas justiitsministeerium Äripäeva
täpsustuspalvele.
Kui aastavahetuse eelsel päeval avaldatud
muudatused tsiviilkohtu menetluse korras tõstsid oluliselt väiksemate ja
tavapäraste võlanõuetega kaasnevaid riigilõive, siis sama seadus annab
suurhagejatele olulise rahalise võidu.
Intrum Justitia tegevjuhi Ivar
Tammemäe sõnul jätab uus riigilõive tõstev seadus kohtuvaidlusi küll
vähemaks, kuid seetõttu jäävad osas võlavaidlused ka sootuks
lahenduseta.
Uus pärimisseadus näeb ette ülemineku
vastuvõtusüsteemilt loobumissüsteemile. Vana süsteemi, st vastuvõtusüsteemi
kohaselt läks pärandvara pärijale üle üksnes juhul, kui pärija võttis pärandi
vastu. Uue süsteemi, st loobumissüsteemi puhul läheb pärandvara pärijatele üle
automaatselt.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
5
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele