Kolmekuuline tähtaeg pärandist loobumiseks
hakkab kulgema mitte pärandaja surmast, vaid hetkest, kui pärima õigustatud isik
on oma pärimisõigusest teada saanud, vastas justiitsministeerium Äripäeva
täpsustuspalvele.
Seega on loobumise tähtaeg minimaalselt kolm kuud pärandaja surma hetkest. Isiku pärimisõigus võib teatud juhtudel tekkida ka alles hulk aega pärast pärandaja surma, näiteks juhul, kui esimene pärima õigustatud isik on pärandist loobunud. Sellisel juhul hakkab pärandist loobumise kolmekuuline tähtaeg teise isiku jaoks kulgema alles siis, kui esimene isik loobub ja teine isik sellest teada saab, edastas justiitsministeerium.
Mis puutub võlgade üleminekusse, siis selles osas ei ole tegemist muudatusega, ka praegu lähevad pärijale üle nii pärandaja õigused kui ka kohustused.
Varem tuli pärand vastu võtta 10 aasta jooksul pärast pärandaja surma. Pärijail tuli vara ja kohustuste vastuvõtmise soovist ise teada anda. Seadus tekitas olukorra, kus pärijad kasutasid surnud inimestele kuuluvaid kortereid neid ametlikult vastu võtmata, jättes pikalt tasumata ka näiteks kommunaalteenuste eest. Nüüd tuleb pärijail teatada oma loobumisest. Kui nad korteriomaniku surmaga kursis olles loobumisest ei teata, läheb pärand neile kolme kuu pärast automaatselt üle.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kui seadusejärgne pärija ei teata kolme kuu
jooksul, et loobub kadunukese varast ja kohustustest, saab temast automaatselt
vara omanik. Seejuures võivad pärandiga seotud kohustused ületada vara
väärtust.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.