• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,15%7 387,09
  • DOW 300,12%51 777,18
  • Nasdaq −1,74%25 710,02
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,78
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,15%7 387,09
  • DOW 300,12%51 777,18
  • Nasdaq −1,74%25 710,02
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,78
Rahandusministeeriumi teatel laekus riigieelarvesse novembri lõpuks 77,9 miljardit krooni, mis moodustab 86,4% riigieelarvesse ja lisaeelarvesse plaanitust.
Novembris laekus sellest 7 miljardit krooni. Üheteistkümne kuu 77,9 miljardi krooni suurusest kogulaekumisest moodustavad maksutulud 64,7 miljardit ja mittemaksulised tulud 13,2 miljardit krooni. Võrreldes eelmise aasta esimese 11 kuu laekumisega kasvasid riigieelarve tulud 5,1 protsenti.
Maksutulusid laekus novembris 6 miljardit krooni. Kokku on maksutulusid laekunud üheteistkümne kuu jooksul 64,7 miljardit krooni, mis moodustab 88 protsenti eelarves ja lisaeelarves planeeritust. Võrreldes möödunud aasta üheteist kuuga on maksutulud kasvanud 6 protsendi võrra.
Füüsilise isiku tulumaksu laekus novembris 463,7 miljonit krooni. Esimese üheteistkümne kuuga on kokku laekunud 3,8 miljardit krooni, mis moodustab 80,3 protsenti riigieelarves ja lisaeelarves planeeritust.
Kohalikele omavalitsustele laekus füüsilise isiku tulumaksu novembris 904,7 miljonit krooni. Võrreldes möödunud aasta novembri lõpu seisuga on sellel aastal kohalikele omavalitsuste üheteistkümne kuu laekumine kokku kasvanud 17,5 protsendi võrra.
Käibemaks impordilt vähenes 36,3%
Käibemaksu laekus novembris 1,7 miljardit krooni. Novembri lõpu seisuga on kokku laekunud 19,2 miljardit krooni, mis moodustab 84 protsenti eelarve ja lisaeelarvega kavandatust. Üheteistkümne kuu laekumine on vähenenud 5,5 protsenti võrreldes möödunud aasta sama perioodiga. Endiselt laekub oodatust tunduvalt vähem käibemaksu impordilt – laekumine on võrreldes möödunud aasta sama perioodiga vähenenud 36,3 protsenti.
Sotsiaalmaksu laekus novembris 2,6 miljardit krooni. Novembri lõpuks on laekunud 28,6 miljardit krooni, mis moodustab 90,6 protsenti eelarves ja lisaeelarves kavandatust. Üheteistkümne kuu laekumise kasv võrreldes möödunud aasta sama perioodiga on 16,2 protsenti.
Aktsiise laekus novembris 800,1 miljonit krooni. Novembri lõpu seisuga on laekunud riigieelarvesse kokku 8,2 miljardit krooni, mis moodustab 84,2 protsenti eelarves ja lisaeelarves planeeritust.Mittemaksulisi tulusid laekus novembris 1 miljard krooni ning üheteistkümne kuu kogulaekumine moodustab 13,2 miljardit krooni ehk 79,1 protsenti eelarves ja lisaeelarves kavandatust. Võrreldes eelmise aasta esimese üheteistkümne kuuga kasvas mittemaksuliste tulude laekumine 0,5 protsenti.Suurima osa mittemaksuliste tulude laekumisest moodustavad toetused 6,8 miljardi krooniga, sealhulgas on välisvahendeid laekunud 5,1 miljardit krooni ehk 57,5 protsenti eelarves ja lisaeelarves planeeritust.
Varadelt teenitud tulu ületas plaani
Lisaks toetustele on üheteistkümne esimese kuuga kaupade ja teenuste müügist laekunud 1,6 miljardit krooni, mis on 89,9 protsenti eelarve ja lisaeelarvega planeeritust. Materiaalsete ja immateriaalsete varade müügi arvelt on laekunud 568,2 miljonit krooni ning tulusid varadelt on teenitud 2,8 miljardit krooni, mis moodustavad eelarves ja lisaeelarves kavandatust vastavalt 38,2 ning 121,9 protsenti.
Muude tulude laekumine moodustas üheteistkümne kuuga 1,3 miljardit krooni, millest 636,6 miljonit krooni laekus saastetasudelt ja 362,7 miljonit krooni trahvidelt. Muid tulusid kokku on laekunud 112 protsenti eelarves ja lisaeelarves planeeritust.
82,5% oodatavast rahast on juba sirge
Eelarve kulusid on novembri lõpu seisuga tehtud 78,6 miljardit krooni, mis moodustab 82,5 protsenti eelarves ja lisaeelarves planeeritust. Novembri lõpu seisuga ületasid riigieelarve kulud tulusid 764,1 miljoni krooni võrra. See ei ole aga võrdsustatav eelarve puudujäägiga, kuna arvestuses on sees ka 2007. aastast üle kantud kulude teostamine.
Kululiikidest suurima osakaaluga olid esimese üheteistkümne kuu jooksul mitmesugused eraldised nagu sotsiaaltoetused ja sihtotstarbelised eraldised kokku 57,8 miljardi krooni ulatuses. Võrreldes eelmise aastaga on sama perioodi jooksul need kulud kasvanud 20,1 protsendi ulatuses, mis tuleneb peamiselt pensionide ja muude sotsiaaltoetuste väljamaksete kasvust. Samuti on suurenenud EL toetuste kasutamine. Tegevuskuludeks ehk personali- ja majandamiskuludeks on novembri lõpu seisuga suunatud 15,9 miljardit krooni.
Välistoetuste arvelt on välja makstud 3,7 miljardit krooni ehk 41,7 protsenti planeeritust. Tavapäraselt on oodata enam väljamakseid EL toetuste arvelt detsembrikuus.

Seotud lood

Uudised
  • 26.12.08, 13:02
Kuidas meie küla mehed eelarvet tegid
Aasta tagasi teatas valitsus uhkusega, et selle aasta riigieelarve teeb rahandusajalugu sinna planeeritud kõigi aegade suurima ülejäägiga, mis elab üle kõik vapustused.
  • ST
Sisuturundus
  • 04.06.26, 11:25
Scandagra ekspert: nisuturul hinnatõusuks praegu tuge ei nähta
Scandagra Eesti AS-i viljaäri juhi Marge Pähkli ja teraviljaostujuhi Urbo Viliberti sõnul kõigub nisu hind praegu kitsas vahemikus ning suuremaid hinnahüppeid ei nähta. Võrreldes eelmise saatega on nisu päevahind langenud ligikaudu 4–5 eurot tonni kohta ning turu peamine fookus on jätkuvalt ilmastikul.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele