- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 500−0,07%7 671,96
- DOW 30−0,24%53 448,4
- Nasdaq −0,27%26 081,18
- FTSE 1000,13%10 900,76
- Nikkei 2250,62%66 262,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,26
- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 500−0,07%7 671,96
- DOW 30−0,24%53 448,4
- Nasdaq −0,27%26 081,18
- FTSE 1000,13%10 900,76
- Nikkei 2250,62%66 262,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,26
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas meie küla mehed eelarvet tegid
Aasta tagasi teatas valitsus uhkusega, et
selle aasta riigieelarve teeb rahandusajalugu sinna planeeritud kõigi aegade
suurima ülejäägiga, mis elab üle kõik vapustused.
Nüüdseks on nii peaminister Andrus Ansip kui ka rahandusminister Ivari Padar pidanud neid sõnu juba korduvalt sööma, garneeringuks kokkukuivanud maksutulud ja negatiivne lisaeelarve.
Järgmise aasta eelarve koostamine on Padarile suhu jätnud sootuks mõru maigu, mis aasta lõpu lähenedes suisa kibedaks kõrbemaitseks kätte kisub. Kõige ebameeldivam suutäis tuli aga alla neelata Ansipil, kes oli varem kuulutanud: "Minu juhitav valitsus miinuses eelarvet vastu ei võta."
Majandus ei kasvagi enam
Küsimus, kas eelarve tuleb tasakaalus või mitte, on juba ammu (pärast kuudepikkust pea liiva all hoidmist ka valitsuse tasandil) päevakorrast maas ning Eesti selleaastase pikima tõsielusarja 10 miljardi küsimus kõlab nii: mitme miljardiga läheb 2009. aasta riigieelarve lõhki?
Miks 10 miljardi küsimus? Sest just selle numbriga mõõdavad skeptilisemad poliitikud järgmise aasta eelarve puudujääki, kui valitsussektorit rangele dieedile ei panda.
Kui kevadisest majandusprognoosist selgus, et majandus ei kasva mitte loodetud 3,7 protsenti, vaid 1,5 protsendi võrra vähem, saatis Padar dzotile kuuepäise krokodilli, kes sai ülesandeks riigieelarve liigrasvumise vältimiseks joonistada valitsusele need kohad, kuhu hambad sisse lüüa. 2009. aasta riigieelarve mahu piir tõmmati 96,3 miljardi juurde.
Kuuepäine sulges end kabinetti ja tükk aega ei kostnud krokodillimajast kippu ega kõppu, kuni tähtaja lähenedes hakkasid saabuma napid teated sellest, kuidas krokodillid kuidagi kokkuleppele ei jõua, kelle võileivad esimesena ära süüa. "Midagi pole kokku lepitud, kuni kõik on kokku lepitud," kõlas peakrokodill Jürgen Ligi standardvastus meedia iganädalastele päringutele.
Vaikselt, kuid järjekindlalt imbus avalikkuse ette info, et krokodillidele järada antud suutäis on liiga suur. Millised kärpevariandid laualt läbi käisid, teavad vaid krokodillid ise. Avalikkusele teatas valitsus alles augusti alguses, et loodetud 9 miljardi asemel pigistas krokodillikomisjon välja vaid 3,6 miljardi eest ettepanekuid, millele valitsus oli nõus käe alla panema.
Koonerdada ei tahaks
Vaid paar päeva varem olid kuus riigiasutust Padarile suure pettumuse valmistanud, kui saatsid rahandusministrile oma eelarveprojektid, mis 5 miljardiga Padari seatud punasest joonest üle sõitsid. "Mul on 96,3 miljardit, mul rohkem ei ole!" laiutas Padar käsi ning saatis kurja koolipapana ulakust teinud ministritele nende rehkendused tagasi koos nõudmisega uuesti ja paremini proovida ning lisada võrrandisse üks kahe silma vahele jäetud muutuja - riigi rahalised võimalused.
Kas oli Padar õpetaja Lauri moodi liiga leebe või ministrid Tootsi moodi rehkendamisoskustega liialt kimpus, kuid pärast vigade parandust läks asi veel hullemaks - riigisektor sai kokku üle 9 miljardi suurema tulemuse, kui Padaril kirjas oli.
Hetkel kuum
Vastuseks saadud numbrit õigustades ei unustanud ministrid Padarile ka vihjamast, et just too on süüdi, kui nende valdkond saamata jääva raha tõttu sootuks kokku varisema peaks.
Õli valas tulle või vett veskile - kuidas vaadata - augustiprognoos, mis ütles, et endise 9 miljardi asemel tuleb eelarvest 13 miljardi eest aadrit lasta.
Riiklik kaalulangetamine
Padar kuulutas välja uue piiri - 91,5 miljardit.
Riigisektorist ja majandusest puhuvate tõmbetuulte vastu kindlustamiseks otsustati minna kindlamat teed ning riigieelarve maksu- ja aktsiisimuudatuste ning - miks mitte - uute maksudega paigale naelutada.
Üle kuu aja kestnud vaidlused meenutavad Paabeli torni ehitamise legendi, kus kõik maksudest-aktsiisidest puudutatud osapooled omas keeles teistele selgeks püüdsid teha, kuidas ühe või teise maksu torkimine torni vundamenti õõnestab.
Nüüdseks on riigikogulased selle osa maksumuudatustest ja -tõusudest, mis kõrbes hüüdjaks hääleks jäänud nördinud ettevõtjate sajatuste saatel valitsuselt rohelise tule said, vastu võtnud. Nagu ka järgmise aasta riigieelarve, mis ootamatult 97,8 miljardi suuruseks paisus, kuna nutikad rahandusmehed leidsid paberil valitsussektori kulude katmiseks uusi võimalusi, mis opositsiooni, aga ka mitme koalitsioonipoliitiku hinnangul mitte kuidagi vett ei pea.
Ka Padar tundus novembriks oma varasema optimismi minetanud olevat, sest vaatamata paberil esitatud näilisele tasakaalule ähvardab Eestit nii järgmisel kui ka ülejärgmisel aastal Maastrichti 3protsendilisest defitsiidikriteeriumist ülesõitmine ning siis võime lahkuvale eurolaevale vaid järele lehvitada.
Üks on kindel - teist sellist eelarvetegu Eesti ilma kooma vajumata üle ei ela. Padar lubas, et esitab valitsusele kaalujälgimisprogrammi juba järgmise aasta alguses. Riiklik kaalulangetamine on aga teatavasti kollektiivne ja eelnevalt kokkulepitud karmide reeglitega ettevõtmine.
Kas poliitikud suudavad selle nimel oma erakondlikud lipukirjad ja üksteisele ärapanemise kas või mõneks ajaks kõrvale jätta, näeme järgmisel aastal.
Seotud lood
Rahandusministeeriumi teatel laekus
riigieelarvesse novembri lõpuks 77,9 miljardit krooni, mis moodustab 86,4%
riigieelarvesse ja lisaeelarvesse plaanitust.
Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna
Linnavolikogu fraktsioon peab Tallinna järgmise aasta linnaeelarve eelnõu
ülepaisutatuks ja ebarealistlikuks.
Eestis on majanduslangus kiirenenud, kuid
Rahvusvahelise Valuutafondi abilaenuks Eestil praegu vajadust ei ole, kinnitas
eile Eestit väisanud IMFi delegatsiooni juht.
Läbi suurte raskuste sündinud järgmise
aasta eelarve läbis täna kolmanda lugemise, eelnõu poolt hääletas 60 saadikut,
vastu oli 29 ning erapooletuid ei olnud.
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele